Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

[otsija]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Lae oma 40mA-ga liitiumit, kui sellise jamamisega viitsid tegeleda, aga lisa mingi pingestabikas ka 4,2V peale, siis pole ohtu, et laadima unustades elamine maha põleb.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Mille jaoks see pingestabikas vajalik on? Mul toiteploki pinge ei hakka nagunii tõusma.
Või mis juhul see juhtuda saaks?
Viitsin ikka tegeleda, mul teine aku ju olemas, mida seni kasutan.

Mul saaks laadimisvool tõusta ainult siis, kui akupinge langeb.
Ja lühise korral on vool maksimum 200-300mA, rnul vahel, see hakkab, siis väga eredalt põlema.
ampermeeter võib ka tuksi minna, rohkem ohtu ei tohiks olla selles osas.

Ühel juhul saaks pirn ka maha põleda, teisel plokil vist pirn maha ei põle. Mul kaks sellist laadimissüteemi, aga erinevate pirnidega.

[ellamp]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Akud vajavad ikka formeerimist.Oman kõige suurema korpusega akusi kantava lambi jaoks (4000mA).Ostmise kuupäev 04.11.1989.Siiamaale toimivad.Laadisin ja tühendasin koormuse all.Laadia on
profi ,milline lülitub välja aku täis olekul.Olen väga rahul,aga kus neid juurde saada-info puudub.

[otsija]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Palju sul selle toiteploki pinge praegult tühijooksul on?, kindlasti rohkem kui 4,2V, seega on täiesti võimalik ju, et laadima unustades võib see pinge ülelaadimise korral 4,2V ületada ja kui see juhtuma peaks, siis on olukord jama juba, seetõttu olekski hea, kui 4,2V-st pinge kõrgemale tõusta ei saa, siis oleks olukord ohutu ja ei peaks neid tunde jälgima jms lollusi korraldama, lihtsalt 4,2V piir on ees ja asi on ohutu ning nii nagu peab.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Ma ei oska seda pingevärki ehitada, isa abiga ilmselt saaks.
Kuid selle toiteploki pinge ei tõuse, see on võimas 5A toitelokk korralik, mille pinge ei kõigu iga väikese tarbe muutumise peale.
See on üsna stabiilse pingega toiteplokk, lisaks on mul veel vooluringis vahel pirn ja takistiga ampermeeter lisaks ka diood.
Kui aku pinge tõuseb, siis laadimisvool hoopis väheneb ja kui ka mingi pingetõus on toiteplokil või kogu vooluringil, siis väga koma ja üli minimaalne, sest laadimisvool igatahes väheneb, sõltuvalt akust.
Mida rohkem täis aku saab ,seda rohkem mul seier kukub ampermeetril.
Aga muidugi selle liitiumi puhul oli kukkumine väike, ilmselt alla 10mA, kui mitte mingi 5mA täpselt ei mäleta.
Pean rohkem jälgima.
Paistab, et täna õhtul saab telefoni aku ka tühjaks, sest ainult üks pulk on alles, õhtul kell 20 saab 8 päeva täis ja muidu pidas see aku 4-5 päeva, nii et kõva vahe ikka, selle aeglase laadimisega praegu.

[murphy]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Diood ongi see asjapulk mis sind seni päästnud. Dioodi pingelang on kuskil 0,7V. 5-0,7=4,3. Ehk veidi üle lubatu. Dioodi pingelang paraku sõltub temperatuurist ja dioodi tüübist. see saab ka olla 0,3V ja 1,8V.
Mul oli kunagi video mis näitas mis juhtub kui liitumiga valesti ringi käia. Teinud katseid. 50% telefoni akudest kuumenevad ja lähevad punni. Kõik. Umbes 25% ajavad mahlad välja sest kaitseventiil rakendub. Ülejäänud lendavad ilma igasuguse hoiatuseta tükkideks võimsa tulevärgi saate. ASi on selles et NiMh aku sisu ei ole tuleohtlik ja anood ja katood ei reageeri omavahel. Tavalises liitum akus anood ja katood reageerivad omavahel ja on eraldatud väga õhukese plastiku kihiga. Üle laadimisel tekib metalliline liitium mis läbistab plastiku kihi, tekib lokaalne kuumenemine lühise tõttu. Selle ümber sulab veel seda separaatorit. Aku temp kasvab VÄGA kiiresti. Elektrolüüt hakkab keema(erinevalt Mih akust on elektolüüt orgaaniline ja tuleohtlik). Akus rõhk kasvab, vahel avaneb turvaklapp vahel mitte. Viimasel juhul rebeneb korbus ja Rõhu ja kõrge tempi all olev elektrolüüt aurustub hetkega rebides aku sisu tükkideks. Nüüd on sul õhus liitumi tükid+orgaanilise põleva aine aurud. Liituim teatavasti süttib iseneslikult õhus niiskuse ja hapniku tõttu. No ja siis süttib terbe see pilv lennutades põlevaid liitiumi tükke igas suunas.
Või võtame seda testmoodi. Sul on 1000mAh aku, 3,6V. see on 3,6Wh. Seega kui tarbid 3,6W saad tund aega hakkama. Nüüd vabastame selle energia 1s jooksul ja arvutame võimsuse. 3,7*60*60=12960J ehk umbes 13KWs.
See on see energia mis ei arvesta ainete põlemisest tulevat energiat. See aku kaalub sul paarkümend grammi kui niipaljugi. Akus sisalduva energia hulgaga saad sa kuumutada üles ja ära keeta 5g vett. Aku soojusmass on kinglasti palju väiksem kui veel seega puhtalt salvestatud energiast piisab et aku temp viia kõvasti üle 100C. Elektrolüüt keeb kuskil 100-200 vahel ja enamus plastikud sulavad samas vahemikus.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Väike parandus, sellest akust ei saa sa tund aega võtta 3,6W vaid hoopis 0,36W 10 tundi.
Teine teema on see, et liitium kui element ise tõesti reageerib vee ja hapnikuga, kuid liitiumaku ei ole päris sama asi.
Kolmandaks ei suuda see aku korraga välja anda kogu oma mahtuvust, mistõttu sekundis 13kw pole mõtet rääkida.


Võin öelda vaid niipalju, et kui aku laadimast võtsin, siis ta ei olnud isegi mitte soe, kuum olemisest rääkimata.
Seega ainuke risk on mul see, kui ma unustan selle aku laadima.

Teine küsimus on see, miks diood mind päästnud on? Miks sa 5V oled aluseks võtnud, 5V ei ole mitte kuskil juttu olnud.
Minu jaoks ei oma pinge üldse tähtsust, kuna laen akut õigesti valitud vooluga ja järelikult on pinge ka paigas.

Ma keeran nupust voolu paika, nii nagu vaja ja jätan laadima.

Ikkagi jääb ainsaks riskiks see, kui ma unustan laadima või kui akuga peaks lihtsalt lampi midagi juhtuma, mis juhtuks ka telefonis laadides ja palju suurema tõenäosusega ja kui seal ka kaitse ei rakenduks, siis süttiks telefon täpselt samamoodi põlema, sest akus endas on ju kaitse.
Telefonis on aku põlema süttimine palju tõenäolisem juhusliku rikke tõttu, kuna telefon laeb tunduvalt suurema vooluga seda akut, tõsi telefon ei lae akut üle.
Ehk siis juhuslik aku rike oleks nii või naa ohtlik, juhul kui akul kaitseelektroonika ei rakendu jne.

Nüüd ongi järgmine küsimus, mis sa arvad, kui kaua ma peaksin 40mA vooluga laadima seda akut üle, et ta plahvataks?
Ära unusta tõsiasja, et 40mA on üsna väike vool, ülelaadimiseks.

Selle jutu peale läksin pinget mõõtma, hetkel on laadimisel üks nokia 5110 Ni-Mh aku, laadimisvool on 80mAh ja kui mõõdan pinget, mis koos laadimisega aku peal on, siis on see hetkel 4,5V.
Aku enda peale on kirjutatud pinge 3,6V ja mahtuvus miski 990mAh või midagi taolist, ei mäleta täpselt enam.

Toiteplokk ise on võimeline pingeks miski 8-20V ja võimsus 5A, tõsi see 5A avaldub 20 V juures, vähemalt seal kannatab seda võtta.
Mina aga võtan sealt vaid 20-120mA tavaliselt, sõltuvalt akust ja vajadusest.
Kuid mul on seal vahel pirn, diood ja takistiga ampermeeter.
Pirn võimaldabki, mul laadimisvool nii alla saada ja sealjuures pinge siis, millest väike laadimisvool tekibki ja pirn lisab ühtlasi ka ohutust, kuna ei lase tekkida lühist.


Muideks mul öösel laadis üks vana samsungi aku, mis on 900mAh ja laadisin seda miski 80mA 8 tundi.
Kui aku telefoni panin, näitas telefon akut 3 pulka. ja pinge oli 3,91V

Jääb tõesti veel jah see risk, et kui peaksin ise laadimisvooluga või ajaga eksima, et siis laen aku üle, aga selleks pean hoolikas olema.
Kuigi, mis siin salata, Ni-Mh akusid olen mitmeid unustanud laadima

Selge on see, et mingi suvalise adapteriga minu laadimist ei tee, see eeldab korralikku toiteplokki, nagu mul on suur, võimas ja üsna stabiilne igatepidi, väikeste voolukõikumiste osas nagu seda on paarsada milliamprit.

[murphy]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Kui asi juba soojaks läheb on juba way hilja. Mis seda voolu piirab lühise korral arvad et aku piirab voolu ära ja annab 10 tundi 0,36A HAHAHA-looda sa . RC mudeli akud tühjendatakse MINUTITEGA. Tühjendades aku 1s jooksul destruktiivselt (lastes akus endas kõik soojaks), elektrienergiat sa ja 16KW ei saa sest aku sisetakistus kütab enamuse soojaks. Ainuke mis vahel viitab kehvast akus on see et aku jahtub tugevalt. Vat sel hetkel on sul umbes 10s aega enne kui see väga soojaks läheb.
Aga alustuseks hari ennast.

http://en.wikipedia.org/wiki/Lithium_ion_polymer_battery

Ja kui siis ka meelde ei jää siis küll kogemused õpetavad. Kuna sa siin foorumis juba oled hekinud pmst et "hoiad pürotehnikat ahju otsas" siis ega maja kindlustus ka ei kehti, keegi surma saab arva kes vastutab?
Pehme kestaga http://www.youtube.com/watch?v=FXrmvuLkSsQ annab paisumisega hoiatust aga ahelreaktsioon käib ära mõne sekundiga.
Vanemad tugeva korpusega akud ei hoiata, lihtsalt teevad kabuum 1 hetk ja enne seda ei suitsu ega olulist soojenemist, proovitud korduvalt.
Overcharging a Li-poly battery can cause an explosion or fire.The battery is constructed as:

• positive electrode: LiCoO₂ or LiMn₂O₄
• Separator: Conducting polymer electrolyte (e.g. polyethyleneoxide, PEO)
• negative electrode: Li or carbon-Li intercalation compound

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Aga seda kõike juhul, kui ma laen aku üle, mida ma antud juhul ei tee.
Kiirlaadimisega soojeneb see aku rohkem, kui minu aeglase laadimisega.
ja sa ei saa watte ampreid ühte patta panna, mida sa antud hetkel teed.

Sa ei saa vist ikka üldse aru?
ma tõin välja, et aku mahtuvus on toodud miski 10 tunni peale, mitte ei anna ta tund aega oma mahtuvust, mis on peale kirjutatud.

ja korraga 1 sekundiga ei anna see aku elusees kogu oma mahtuvust välja.
jah aku võib põlema minna, aga ma laen seda nii väikese vooluga ja arvestan ,kaua tohin laadida, mul küll ei tohiks midagi sellist juhtuda.

Ning toonitan veelkord, laadimisvool on kõigest 40mA, ära seda unusta, see lisab kõvasti ohutust.
Antud videos laeti aga akut 10 ampriga, mis ongi äärmiselt ohtlik ja ei ole mitte kuidagi võrreldav minu laadimisega.

[virgonur]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Kasutaja näitab ka siin oma jäärapäisust - kõik teised eksivad ja ainult temal on õigus!
HVs sama teema.

Kes saab santi sundida, kui sant ei soovi kõndida (loe: kui ei taha aru saada, siis ei saa ka)!

Sobiv pilt: http://www.humormeetscomics.com/wp-c...2/12/beat2.png

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Kui sa mu juttu mõttega ei loe ja kui sa ühtegi argumenteeritud väidet mulle vastu ei too, siis pole vaja siin ka niisama midagi ajada.
Ma olen oma väited vägagi ära argumenteerinud ja toonud mitmeid näiteid, kuidas ma akut laen.
Paistab, et mitte keegi eriti siin ei pane tähele mu juttu, et laen akut vooluga 40mA.
Siin paljud ei süvene üldse minu teemasse, lihtsalt lahmitakse üldist juttu.

Kui sa mu laadimisviisiga rahul pole, siis palun hakka tooma konkreetseid vigu minu töös ja konkreetseid ohte, minu viisidel ja ära räägi üldist juttu, vaid räägi konkreetselt asjast.
Siinjuures ära unusta, et selle ohuga olen ma nõus, et kui ma unustan aku laadima ja laen ta nii üle, aga antud juhul ma ei unusta akut laadima.
Ja sealjuures ei ole ma eriti kindel, etm a 40mA suudan selle aku eriti ruttu üle laadida ohtlikult, kui sellise vooluga seda üldse ohtlikult üle laadida saab.
Tundub, nagu ma peaks tõesti panema ühe liitiumaku õue 40mA laadima nädalaks ja vaatama, mis juhtub.

[murphy]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Wh on energiaühik. Võimsususe ühik on W mis tuleneb pinge korda vool. Teades et aku pinge on keskmiselt 3,6V ja sealt saab seda 1A-ga 1h siis on kerge arvutada et 3,5Wh ehk 210Wmin ehk 12600 Ws ehk 12600J
Saa aru sa salvestad selles asjas energat, fix ühiku. Energia ei kao ega tekki millestki vaid muutub ühest liigist teise. Kui sa seda akust elektrienergiana kätte ei saa tuleb see soojusena.
Laadimisvool EI oma tähtsust sest erinevalt NiMH ja happe akudest mis täis saades liigse soojuseks lasevad liitiumil see puudub. Sa võid rahuga aku üle laadida ka 1mA vooluga. Üle laadimine ei tähenda et asi hakkab soojenema. Lisaks aku ei saa kunagi täiesti tühjaks, liitiumit ei tohigi lõpuni tühjendada seega pannes akusse nimimahutavuse järgi laed sa konstanselt seda üle. Vananedes aku mahutavus väheneb.
Saa aru igal akul on oma spesifikatsiooni järgne laadimis meetod. Liitium aku loetakse üle laetuks kui aku klemmipinge ületab 4,2V. Sellest punktist ei mahu liitium enam poorsesse gafiiti vaid hakkab kasvama membraanile.
Aga no ega vist aru ei saa, keegi videos ei hakka tegema sul asja 20h juuksul.
Jäta siis meelde liitium aku ei soojene ülelaadises kuna tal puubud teistele akutüüpidele omane kaitsemehanism.
Aga õnneks laed sa asja omas korpuses mitte elementi. Selles on elektroonika mis peaks just sunusuguste tarkpeade eest kes on targemad kui akude tootjad.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

1000 Mah akust ei saa 1A voolu tund aega võtta, tead sa seda ikka? Paistab ,et mitte.
Sellest akust saad sa võtta 100mA voolu 10 tundi.
kui võtad seal 1A voolu, siis saad seda vähem, kui tunni.
Kui sa sellest asjast aru ei saa, siis pole mul suga rohkem millestki rääkida.

Kuidas sa saad väita, et laadimisvool ei oma tähtsust? Just sellest sõltub, kui kiiresti aku ennast üle laeb ja kui tohutult ta ennast üle laeb ja omakorda sõltub sellest, kui kiiresti hakkab aku paisuma ja kui kiiresti pauku teeb.
Videodest on väga kenasti näha, kui ränk vool tuleb liitiumitele taha anda ja kui kaua see peab järgi olema, et see aku jõmaka teeks ja kõik ei lähe isegi mitte põlema.

teiseks, kui mul telefon näitab punast ja piiksub, siis ilmselgelt on 90% aku mahtuvusest läinud.
Kui ma laen seda akut 22 tundi 40mA vooluga, osa sellest läheb ka kasuteguri arvel kaotsi, kõik ei lähe akusse, aga ideaaljuhul maksimum mahtuvus, mis ma nii akusse saan on 880mAh ja seda vaid ideaaltingimustes, mida reaalselt ei eksisteeri.
Nüüd, kuna ma tean, et see aku on mul veel igati töökorras, siis ei ole temaga seda probleemi, et mahtuvus oleks oluliselt vähenenud võrreldes uuega.

Kui sa võtad neid asju arvesse, siis selle paari korraga, mis ma praegu teen akule aeglast pikka laadimist, ei saa ma seda mitte kuidagi üle laadida.
Sellele loomulikult lisame veel selle, et akul on ikkagi kaitseelektroonika ka sees olemas ja see ei ole rakendunud.
Iga aku laseb osa voolu soojuseks, lihtsalt liitiumi kasutegur on väga suur ja tal on see väga väike osa.

Ma ilmselt homme panen selle aku jälle 22 tunnisele laadimisele ja siis ma peale laadimist mõõdan ära ka aku pinge ja ütlen, mis see on.

Paistab, et sa ei ole ka sellega kursis, et aeglane laadimine on akule kasulikum ja on ka rohkem mahtuvust, kui telefoni originaal kiirlaadimisega.

Kas sa arvad, et originaal kiirlaadimine on tehtud arvestusega, et aku võimalikult kaua kestaks? Kui nii arvad, oled väga naiivne.
Originaal laadimine on selleks ,et aku ruttu ja ohutult täis saada ja samuti mugavalt automaatselt jne.

Ära räägi mulle ümmargust standardjuttu, millega minu laadimine seotud pole.

Muideks osad laadijad lõpetavad laadimise just temperatuuri järgi, nii et tõuseb ka liitiumi temperatuur.

[sebastian]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

40mA laeb aku ikkagi lõpuks üle. Ilmselt (loodetavasti) ta sellest ei plahvata, aga kuna lõpp-pinge tõuseb üle 4,2 voldi, siis kannatab kõvasti tsüklite arv.
4,3V-ni laadides langeb laadimise-tühjendamiste arv üle poole. Paned ta telefoni, näitab aku muidugi "õiget" pinget, sest siis on tal mingi koormus.

http://batteryuniversity.com/learn/article/how_to_prolong_lithium_based_batteries

Kui sain nüüd kõigest ikka õigesti aru...

Muide, laadimispinget tuleb mõõta siis, kui laadija veel otsad küljes. Laadijata võib klemmpinge üsna kiiresti normaalseks langeda, aga nö karuteene akule on juba tehtud.

[elukaz]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Võta loe see link läbi mis ma hv-s panin, see jutt seal ei ole väljamõeldis. Ja see laadimisgraafiku pilt kah, see on A ja O liitiumi laadimisel, tööta see enda jaoks läbi ja vaata mida sa teisiti teed ja vast saad ka aru miks keegi sinuga nõus ei taha olla. See ei ole mingi ühisrinne vaid liitiumi laadimiseks vanakooli võtted ei sobi.