Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

[A.S.]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Liitiumiga akuelemendi enda otste pinge ei tohi ühelgi tingimusel üle 4,2 voldi tõusta.

Kas seda pinget ei mõõdeta samamoodi, nagu tavaaku korral ehk siis imelühikeseks ajaks lülitatakse laadimisvool välja?
Ausalt öeldes, pole kunagi huvi tundnud, kuidas see "päris" laadijate korral päriselt käib. Pean silmas seda laadimise algust, kus püsiva vooluga laetakse.

[virgonur]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Aga kusjuures, ma hakkasin nüüd mõõtma Nokia 5110 pinget laadimise ajal, ehk siis koos laadijaga.
Huvitav on tõepoolest asjaolu, et pinge on 4V umbes.
Samuti tegin katse, panin oma laadimisele ühe liitium aku järgi, laadimisvool 30mA pinge miski 4,05V umbes, tõstsin laaidmisvoolu 55mA peale, ikka pinge 4,05V.
Ni-Mh aku käitub sellises olukorras hoopis teistmoodi.
Siit teengi ma järelduse, et liitium koormab laadimise alati nii maha ,et selle pinge lähekski 4V peale umbes ja lõpuks, kui liitium on täis, tal pole seda voolu kuhugi panna, siis ta ei saa enam maha koormata seda laadijat ja sellepärast pinge tõusebki siis üle 4,2V, mis liitiumi kahjustab.

Pidin paraku, aga sellele järeldusele ise tulema ,kuna nii põhjalikku seletust siin mulle mitte keegi ei andnud, ainult lahmiti sellest 4,2V piirist ja kõik, täpsemat seletust mitte kelleltki ei tulnud.
Aga lihtsalt sellise lahmimise peale ma tõesti midagi ei usu, aga mulle tundub, et need lahmijad ei tea ise ka seda, mida ma praegu just avastasin.
Mulle on juba päris pikalt tundunud et siin mitmed lahmijad, lihtsalt kopeerivad mulle mingeid standardjutte ja standardreegleid, aga ise sellest tegelikult aru ei saa.

Aku sisetakistusest oled midagi kuulnud?

Vaata mõnda Li elemendi laadimiskõverat. Vool peab olema piiratud elemendi tootja poolt lubatud suuruseni.
Kui selle lubatud vooluga laadida, siis elemendi pinge kasvab.Kui pinge jõuab 4,2V ni, siis peab pinget piirama. Kui nüüd pinge hoida 4,2V, hakkab laadimisvool vähenema. Kui see on piisavalt väike (olenevalt elemendist on see erinev), loetakse aku täis olevaks.

Kas leiad enda harrastatud laadimistel ja sellel kirjeldusel erinevusi? Kui ei, siis oled kõike hästi teinud. Tubli.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Laadimise voolutugevus peab loomulikult jääma lubatud piiresse, see on selge.
Lihtsalt ma avastasin selle, et liitium aku üritab iga hinna eest pinge viia 4V kanti, ehk siis kui pinget tõstad, tõuseb laadimisvool niikaua, kuniks toiteallika pinge langeb 4V peale.

[Scott]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Kogu teema tuum ongi vist selles, et Su laetavatel akudel on kaitseahel sees (need on SMD-komponentidega mõõtmetelt väga väikseks aetud) ja sellepärast ei olegi mõõtes võimalik jälile saada, mis akuga täpselt toimub.

Silindrilistel akuelementidel (sülearvutite akude elemendid, taskulampide akud) kaitseahelaid sees pole ja neid tohib tõesti laadida vaid spetsiaalselt liitiumakule mõeldud laadijat kasutades.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Jah, aga ma sain praegu päris palju targemaks, et teemast oli siiski kasu.
Tänu sellele teemale hakkasin ma mõõtma pinget laadides ja sain teada, mis imevärki liitium teeb.
Nüüd mõõtsin ka Ni-Mh akut laadides ja selle pinge kõigub märkimisväärselt, kui muudan laadimisvoolu tugevust.
Näiteks 5,26V-5,6V midagi, aga Liitium kõikus vaid 3,99V-4,04V. Praegu jälgin tester saba Nokia 5110-t mis laeb liitium akut, aga pakun, et seal tõuseb pinge üle 4V ja siis lükkab telefon selle järgi välja.

Liitium akut saab täiesti ise laadida, kuni sa tead selle mahutavust.

[M.L]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Veidi läheb ehk foorumi korrastamisettepanekute valda, aga võiks juba teema alguses selgitada, et millest jutt käib - näiteks, et mida mõeldakse aku all ja mida akuelemendi all (kuigi tundub alguses liiga triviaalne võibolla). Midagi postituse #49 sarnast teema alguses koos mõne viitega definitsioonidele ja katseobjekti ehituse kirjeldusele oleks vist hulka hilisemaid tähemärke kokku hoidnud. Muidu päris huvitav ja õpetlik lõim.

[virgonur]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Jah, aga ma sain praegu päris palju targemaks, et teemast oli siiski kasu.
Tänu sellele teemale hakkasin ma mõõtma pinget laadides ja sain teada, mis imevärki liitium teeb.
Nüüd mõõtsin ka Ni-Mh akut laadides ja selle pinge kõigub märkimisväärselt, kui muudan laadimisvoolu tugevust.
Näiteks 5,26V-5,6V midagi, aga Liitium kõikus vaid 3,99V-4,04V. Praegu jälgin tester saba Nokia 5110-t mis laeb liitium akut, aga pakun, et seal tõuseb pinge üle 4V ja siis lükkab telefon selle järgi välja.

Liitium akut saab täiesti ise laadida, kuni sa tead selle mahutavust.

Suurema vooluga laadides tõuseb igasuguse elemendi pinge. Lihtsalt Li puhul on elemendi sisetakistus nii väike, et see väike laadimisvoolu muutus ei mõjuta seda märkimisväärselt.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Siin on ikkagi oluline vahe NI-Mh akuga liitiumil, nagu ma juba välja tõin.
Kui sa tõstad laadimisvoolu, siis Ni-Mh aku puhul tõuseb pinge märkimisväärselt, aga liitiumil tõuseb vaid 0,0x.
Ja see on nüüd väga oluline teadmine mulle, ma ei teadnud enne, et liitium sellist imevärki teeb.
See tähendab tegelikult seda, et sama laadijaga laadides on Liitiumi laadimisvool suurem, kui Ni-Mh oma, kuna liitium koormab selle elu eest 4V kanti maha.
Point ongi selles, et liitiumi puhul pinge praktiliselt ei tõuse, kui tõstad laadimisvoolu, kuna liitium koormab pinge maha 4V kanti, mida Ni-Mh aku ei tee.

Kui nüüd rääkida täpsustustest, siis teema alguses oli ju öeldud, et tegemist on mobiiliakuga.

Aga tõepoolest, see teema harib kõiki, kes mõelda viitsivad, mina sain praegu tublisti targemaks, 50% ja tõuke sain siit teemast ja teised 50% sain ise oma katsetega praegu teada.

Näiteks, kui meil on 4,8V Ni-Mh aku ja paneme sellel külge laadija, mis on 5,6V ja see laadija on tohutu võimas, Näiteks 500A on võimeline andma voolu selle 5,6V juures, siis selle Ni-Mh akuga ei juhtu midagi, see laeb väikese vooluga rahulikult ennast.
Aga, kui panna nüüd see 3,6V või 3,7V liitium selle külge, siis see liitium lendab laiali, kuna ta hakkab elueest seda 5,6V koormama 4V peale, kuid selle käigus läheb vool väga suureks, kuna toiteplokk on väga võimas ja nii see liitium laiali lendabki.
Sealjuures Ni-Mh aku ei saa seda võimsust tundma, kuna see ei ürita elueest pinget maha koormata, nagu liitium seda üritab.

Kui aga võtta, mingi suvaline toiteplokk, mis on võimeline andma ka 5,6V pinget ja 0,4A voolu seejuures, siis liitiumakuga ei juhtu midagi, koormab lihtsalt 4V peale maha pinge ja hakkab mingi suurema vooluga laadima, mis veel laiali seda akut ei lase.

Ehk siis, siin tuleb Ni-Mh akuga sisse väga oluline erinevus.

[virgonur]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Siin on ikkagi oluline vahe NI-Mh akuga liitiumil, nagu ma juba välja tõin.
Kui sa tõstad laadimisvoolu, siis Ni-Mh aku puhul tõuseb pinge märkimisväärselt, aga liitiumil tõuseb vaid 0,0x.

Elemendi sisetakistus....

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadiminie, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Asi ei ole lihtsalt miskis sisetakistuses, vaid akude käitumises on oluline erinevus.
Pelgalt sisetakistus ei tekita sul seda, et liitium üritab laadimisepinge iga hinna eest 4V peale koormata, siin on ikka liitiumil endal midagi väga erinevat.

[Pläsku]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Siin nüüd kõik akulaadimise spetsialistid koos. Küsin siis sellist asja, et kuidas mobiili aku kõige kauem kestab. Tegemist 1000mAh Li-Ion akuga. Laadinud nii, et lasen tühjeneda ühe pulgani ja siis täiesti täis laadinud. Erandkorras olen ka paar korda vähem tühjenenud akut laadinud ja mõne korra enne täis saamist laadimise lõpetanud.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Ma ei julge pead anda, et see liitum aku korral kehtib, aga seni olen mina teadnud ,et akule on kõige kasulikum lasta ta normaalselt tühjaks, toonitan, mitte liiga tühjaks ja siis täis laadida.
Siis uuesti kasutad ta normaalselt tühjaks ja laed jälle täiesti täis.
Ehk siis seni on akudele kõige paremad olnud pikad tsüklid, loomulikult tohib ka poole pealt laadida, midagi otseselt ei juhtu, aga korralikud täis tsüklid on seni akudele kõige paremad olnud minu teada.
Isegi Ni-Mh aku puhul tean, et täistsükkel on kõige parem, ometi tal mäluefekti ei ole.

Liitiumi osas ei julge pead anda, aga ise kasutan ma ka kõiki liitiumakusid niimoodi, et lasen telefoni minna ühe pulga peale ja siis laen täis.
Ning need akud on mul seni kestnud kenasti aastaid ja nende mahutavus on langenud võrdlemisi aeglaselt.

[murphy]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Akude käitumine???? Järjest paremaks läheb. Neil tujud jms ka?
Liitium üritab koormata, ju tal selline tuju.
Füüsikaline suurus sisetakistus on ju ebaoluline. Mida need füüsikud ikka räägivad. Isegi aku tootjad on lollid ja ei saa aru et akudel on tujud ja tahtmised seletavad andelehtedes hoopis sisetakistustest max vooludest ja pingetest jms mõdetavatest asjadest. Hoopis lihtsam oleks ju mustlasel ennustada lasta?

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

murphy lõpeta ära eks, ära kirjuta palun siia standardteksti, millest sa ise aru ei saa.

Aga täpsem oleks vist tõesti öelda, et liitiumi voolu vastuvõtlikkus on suur.

Igal juhul on nüüd selge, et reaalajas pinget saab täitsa kenasti liitiumil jälgida küll ja sellest juhinduda, keset laadimist.

Akude käitumine on täiesti erinev erinevat tüüpi akudel, kahju küll, kui sa sellest aru ei saa.

OK, ma arvan et võime selle üksteisele ärapanemise nüüd ära lõpetada, ilmselt oleme kõik saanud targemaks, selle teemaga seoses.

[murphy]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Voolu vastuvõtlikus on mis ühikutes? Aiateivastes?
Ja ära ütle amper sest amper on voolutugevuse mõõtühik.
Vihe et kui ahela pingelang muutub voolutugevust muutes on selle asja nimi takistus. Selle mõtles kunagi välja tark onu Georg Ohm.