Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

[Scott]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Ja toiteplokk on igatepidi stabiliseeritud ja silutud, muideks, ...

Eks ma vaatan, kas kunagi viitsin seda skeemi ehitama hakata, mis 4,2V või veel parrem 4,15V ära lõpetab laadimise.

Ma ei räägigi sellest, et LM317 täiendavalt silub (aku laadimisel pole väga sile pinge eriti oluline), aga need jupid lingil kujutatud skeemina koostatult hoiavad pinge ja voolu maksimumväärtused kontrolli all. Pole vaja pidevalt tundide viisi testriga kõrval passida (testri patarei ka kulub), millal 4,2V ekraanile tuleb, et siis laadimine lõpetada.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Mugavust annab see kindlasti, selles ma ei kahtlegi, eks mõtlen.
Kas seda skeemi annab lihtsalt ümber seadistada ka näiteks 8V peale?
Kuid ma testriga ei passigi kõrval, mul on ekraan küljes, mis toitub toiteplokist.
Samuti on mul olemas tester, mis mõõdab seieriga ja patareid ei kuluta, aga on olemas ka digitaalne patareiga tester.
Lisaks mõtlesin vahepeal seieriga voltmeetrit külge panna, mida võibolla isegi teen teisega.
Kuna mul kaks toiteplokki on laadimas.

[sebastian]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Kas seda skeemi annab lihtsalt ümber seadistada ka näiteks 8V peale?

R1 ja R2 muutmisega saab vajaliku väljundpinge. Sinna võib ka potekad (reguleeritavad takistid) panna, aga soliidsem oleks siiski püsitakistid.
Et kogemata mingi takistus ei muutuks ja pinge liiga kõrgeks ei läheks.

Kahe ja enama järjestikuse Li-Ion või LiPO laadimisel tuleb arvestada, et mingit balansseerimist selle laadijaga ei toimu.
Kui näiteks elemendid on natuke erinevad, siis võib osutuda ka nende lõpp-pinge erinevaks. Võib tekkida olukord, kus üks element on lõpuks 4,4V ja teine 4,0V.
Laadija muidugi arvab, et kõik korras, sest üldpinge 8,4 volti.
Mõnevõrra päästab, kui elementide klemmpinged on laadimise alustamisel võrdsed - ehk siis võrdselt tühjendatud.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

See 8V oli pigem selleks, et 6V Ni-Mh akut laadida automaatselt, aga seda osa ma alles katsetan, kas tasub üldse seal maal ära lõpetada.
Võimalik, et mitte.

Kuid Näiteks Nokia 8110 ja Nokia 3110 mõlemale on olemas liitiumakud, kus on kaks elementi järjestikku ja nende eraldi mõõtmist ei toimu ja just järjestikku neid ka telefon laeb ja õhku pole mul seni nokia 8110 liitium aku lennanud.

Kui aku lahti võtan, saan muidugi ka järjestikku liitiumit eraldi laadida, aga siis pole enam elektroonikat vahel kaitseks.

[sebastian]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Kuid Näiteks Nokia 8110 ja Nokia 3110 mõlemale on olemas liitiumakud, kus on kaks elementi järjestikku ja nende eraldi mõõtmist ei toimu ja just järjestikku neid ka telefon laeb ja õhku pole mul seni nokia 8110 liitium aku lennanud

Oled ikka kindel, et seal pole vaheväljavõtet? Tavaliselt läheb elektroonikasse ka see ots, kus 2 akut kokku ühendatud. Selle kaudu ka balansseeritakse. Kumbki element ei saa ega tohigi minna üle lubatud pinge.
Kõik 8,2...8,4V Li-akud mida olen seni lahti teinud, on just nii ühendatud, teisiti ei kujutaks ettegi. Seda enam mobiilis, kus akut laetakse üsna tugeva vooluga.

edit: muide Nokia 3110 on akuks BL-5C, milles ainult üks element pingega 3,7V

[Kkert]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Mobla akudel on jah tavaliselt rohkem kui 2 klemmmi.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Täiesti kindlalt tean, sest olen akut lahti võtnud.
Ülejäänud kaks klemmi on infoklemmid, mitte eraldi laadimiseks.
Jutt siis Nokia 3110 ja 8110 vanad telefonid 90ndate lõpu omad.

Kusjuures ma vist eksin, tegin just Nokia 3110 aku lahti ja siin tõesti on vahepeal üks lisajuhe.
Aga huvitav, kuidas ta neid eraldi laeb, kui nad on järjestikku ühendatud.
Või äkki ainult kontrollib pinget eraldi?
Aga need kaks sisemist klemmi siiski ma ei tea, kas laadimises otseselt osalevad, kuna need peaks minu teada olema infoklemmid.

Ta saaks kordamööda laadida neid kahte elemeti küll, aga siis peab keskmise juhtme + ja - muutma selle jaoks.
Aga kas ta ikka nii teeb?

[freeze]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

http://bit.ly/1evnd1c

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Ja ärge siinjuures unustage, et mina räägin 90ndate lõpu liitiumitest, mitte praegustest.
Ehk siis telefonidest, millele käis nii Ni-Mh aku, kui Liitium aku.
Vähemalt nüüd viimane lõpp rääkisin paar viimast postitust, enne oli jah uuemad liitiumid.

[fre]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Mobla akudel on jah tavaliselt rohkem kui 2 klemmmi.

Kunagi olen uurinud Nokia 3310 akude klemmide otstarbe kohta.
Rivis neli klemmi, alates kõige nurgapoolsest, mis on "üldmiinus" -
tähistame nad kokkuleppeliselt, alates GND.
1) GND
2) T
3) S
4) B+
Klemmid T ja S (ehk need "infoklemmid") on samas avas kõrvuti.
GND ja T vahele on ühendatud termotakisti,
toatemperatuuril on ta umbes 40...50 kilo-oomi,
selle järgi "jälgib" telefon laadimise lõpetamist.
GND ja S vahele on ühendatud takisti 5600 oomi
NiMH aku puhul ja 74500 oomi Li-Ion aku puhul,
selle järgi saab telefon "teada" aku tüübi.
B+ on aku plussklemm (muidugi jälle GND suhtes).

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Ma ei tea nokia 3310 kohta, aga vana Nokia 2110 90ndate telefon siis.
Sellel on keskmised kaks klemmi ainult info jaoks, et aku on olemas, võibolla midagi veel, aga laadimist ta nende järgi kindlalt ei jälgi.
Vana Nokia 2110 laeb akut ainult pinge järgi või siis äärmisel juhul ka testib, aga igal juhul akulaadimisel kasutab see vana Nokia 2110 aku jooksva laadimise info jaoks ainult pluss ja miinus klemmi.
Kust ma seda tean? Sest nullisin ühe 2110 aku ära, jätsin keskmised klemmid puutumata aga välimiste ehk siis pluss ja miinus klemmide otsast tõin juhtmed akust välja ja panin eraldi akulemendid väliselt külge, sedasi et mingit temperatuuri ei saanud telefon mitte kuidagi sealt jälgida.
Ainus, mida telefon sai teha oli jälgida pinget laadimise ajal ja võibolla ta testis voolu, kuid kahtlen selles, ilmselt jälgis telefon vaid ainult pinget.
Infoks siis ütlesin seda.

Tean, et Nokia 5110 laadis Ni-Mh akut samamoodi pinge järgi, panin tal samamoodi aku elemendid telefonist eraldi ja kenasti toimis laadmine ja kõik, lihtsalt infokemmid andsid telefonile teada, et Ni-Mh aku on küljes, muud midagi.

[A.S.]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Kunagi olen uurinud Nokia 3310 akude klemmide otstarbe kohta.

Originaalil paistavad jah vaid plastiku sisse valatud 2 pisikest vidinat (lisaks aku külje peal veel väike asjandus, sulavkaitse äkki?), 6...7 aastat tagasi mobiilipoest ostetud varuakul on aga sees kaheksajalgne ning kuuejalgne asjandus, 4 takistit ja pisike konde, paar kohta on jäetud tühjaks. Seega, mood ikka aja jooksul veidikene muutub.

[klemmikas]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Kindlasti mood muutub, sest 90ndatel olid ju valdavalt Ni-Mh ja Ni-Cd akud kasutusel mobiilidel, nüüd on aga ainult liitium.
Et mood peabki muutuma, kuna akude tüüp ju ka muutunud.

[otsija]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

No kui see teema siin üleval on, siis küsin ka ühe küsimuse. Kas Ni-Cd akudel on mingisugune niiöelda klemmipinge, mida võib pidevalt hoida akut kahjustamata, samas mille juures oleks aku ka enamvähem laetud? Räägin asja tuumast ka veidi lähemalt, nimelt plaaniks kahte 1,2V 5Ah Ni-Cd elementi pidevalt päikesepaneeli järel hoida. Ühendaks nad paralleelselt 1,2V 10Ah akupakina. Muidu ütleme, et ideaaljuhul oleks paneel võimeline seda akupakki laadima 1A voolutugevusega, samas päikesepaneeli ette tuleb stepdown muundur lisada ja seega saan väljundpinget täpselt määrata. Pidev laadimisvool võib sellise mahtuvusega akupaki puhul olla vist 0,3A antud akutüübil, samas suvisel ajal võib ülelaadimine toimuda. See akupakk läheks siis omaette elu elama paneeli järgi ja kui vahest harva vaja sealt energiat ammutada, siis oleks kohe laetud akupakk võtta, selline idee siis.

[fre]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Leelisakude kohta oli kunagi ühes venekeelses ajakirjas
(vist "Radioljubitel" või uuema nimega "Radiomir") artikkel,
kus küll soovitati neid hoida laadija küljes piiramatu aeg,
kui laadija väljundpinge on stabiliseeritud. No lihtsalt on
see siis täpse väljundpingega (aku nominaalpingega)
toiteplokk, mille külge aku ühendatakse läbi takisti.
Ülearu ei lae ja tühjeneda ka ei lase. Sellisel moel võib
leelisakut hoida aastaid, kusjuures vajadusel on laetud
aku alati käepärast võtta.