Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

[otsija]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Okei selge pilt siis, mõõdan praegult uuena selle sisetakistuse ära, siis ajapikku võrdlusmoment akupaki kohta.

[A.S.]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Mõõdadki nii, kuidas sulle endale mugavam on. Nii nagu täna, nii ka aastate pärast, saadki võrrelda.

1kHz eelis on selles, et kõik mõõtmised on omavahel võrreldavad, alati ja igal pool. Alalisvooluga mõõtmise korral sõltub tulemus voolu suurusest ja voolu muutumise suurusest. Seega võrreldavad on vaid samades tingimustes toimunud mõõtmised.

[elukaz]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Mõõda selles rezhiimis kuidas kasutama hakkad. Kui keemilised reaksioonid segavad mõõtmist siis samamoodi segavad nad kasutamist. Teoreetilist numbrit patta ei pane.

[otsija]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

55V 25A mul polegi isegi vist koormata millegi nii suurega. Loodaks triikraua ja veekeetjaga mingi pildi ette saada.

[elukaz]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Mõned mlt takid veeklaasi või kuidas see käiski

[A.S.]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Pole küll kunagi katsetanud, aga teoreetiliselt peaks takistust saama mõõta ka 50Hz sagedusel. Lased pistikupesast voolu läbi (mingi voolupiiraja abil) ja mõõdad akul tekkivat vahelduvat pingelangu.

E:
Jäi õhtul mainimata, et tegelikult ei pea sa akut tingimata koormama, sest vahet ju pole, mispidi sa selle voolu sealt läbi lased. Paned näiteks akulaadija (see on sul ju olemas?) külge, mõõdad (laadimis)voolu ja samas mõõdad ka pinge suurenemise (kui muidugi just mõne omapärse impulsslaadijaga tegemist pole). See pinge nüüd suurenebki selle tõttu, et laadimisvool tekitab sisetakistusel pingelangu. Mõõtma pead aga kiiresti, et aku olulisel määral laaduda ei jõuaks. Mõningad akulaadijad toimivad sisetakistuse mõõtmisel umbes sarnaselt. Sest mõõta saab ju tegelikult ka laadimise ajal, võimalik hetkeks laadimine katkestada (impulsslaadijal see katkeb ju pidevalt) ja mõõta pinget akul.

[Starfish]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Tekkis mõte teha aku sisetakistuse mõõtja ja siis tuli meelde et mul olemas kondeka ESR mõõtja.
Proovisin, panin kilekondeka akuga jadasse, mõõdab(jadakondeka ESR välja kalibreerida), niisama vähemalt saab võrrelda, tiksub mul see ESR mõõtja sagedusel 100kHz, väljundpinge 180mV.
Peaaegu oleks sama asja uuesti ehitanud...

[A.S.]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Ega see 100kHz takistus 1kHz omast eriti palju vist ei erine, kannatab näitu vabriku väidetega võrrelda küll.

[otsija]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Aga kuidas akude tervisele selline asi mõjuks, kui hetkeks laadimisvool ületab andmelehel soovitatud maksimumi, ala 1,25A või siis 2,5A per cell, olenevalt elemendist? Eratta regen pidurdusel hetkeks siis viskaks sellest kõrgemale laadimisvoolu.

[elukaz]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Sõltub kas see on soovituslik pidev maksimaalne või absolute maximum rating. Eratta elemendid võiks küll lühiajalist laadimist tunduvalt rohkem taluda kui 2.5A.

[otsija]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Need elemendid on mul seal kasutuses, 3S variandis tegelikult ja 7,5A siis oleks vist maksimum?

[elukaz]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Datasheet sealsamas ütleb max 4A pidevat nii et 8A lühiajalist võiks vastu võtta. See on siis 25A paki peale.
Iseasi kui originaalid need on, 30A pidevat annavad välja?

[otsija]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Aaa, all on jah datasheet ka olemas, ma panin google otsingusse selle nn mudelinumbri ja seal näitas 2,5A. Kui originaalid seda ma tegelikult ei tea, maksimaalse voolutugevusega ka koormata ei saa, pole plaaniski, 1000W mootor tarbib max 27A ja sedagi ma ei ole veel pikalt stabiilselt koormanud sedasi, linnavahel sõidan ainult ja siin selline jorutamine nagu ikka. Võtsin samas need elemendid seetõttu et ehk ei tapa nii palju selliste suuremate vooludega koormamine, tavalised max 10A elemendid on 30+ millioomi ja pidid ikka suht kähku sellise maksimumi juures piinamisega maha koolema, nendel on siiski veel kerge varu.

[otsija]

Vs: Akud ja nende laadimine, eesotsas Ni-Mh ja Liitium

Koduses kasutuses olev vana akutrell lõppes maha, niisiis sai k-rautast miskit võimalikult odavat suvalist asemele võetud, see FXA toode. 18V aku ja laadimine tundub selline lihtne. Akul siis kolm pin-i, äärmistelt tarbib akutrell ise, ühest äärmisest ja keskmisest laeb. Laadijal siis vaatasin ainult kaks pin-i ongi, st mingit muud andmevahetust aku ja laadija vahel pole, laadija lihtsalt annab stabiilselt voolutugevust ja pingepiir ees nagu ikka, selline lihtne tükk. Ent mõõtsin sealt laadijast väljuvat pinget, 21,5V, see teeb 4,3V elemendi kohta, tundub väga piinamisena üle 4,2V laadimine, ent kuna odavklassi toode, siis ei imesta, kui üritatakse akust maksimumi kätte saada ja seetõttu pinge kõrgemale viidud ja aku kestvus teisejärguline. Panin siis laadima selle aku, vattmeetri ka vahele 230V poolele ja tahtsin vaadata, et kas tõesti laebki siis sinna 21,5V peale(4,3V element) selle kupatuse. Akul endal ka sees loomulikult BMS. Toimus selline huvitav olukord, et üks hetk avastasin, siis oli laadimine lõppenud ja paki kogupinge 20,8V, mis teeb nõks alla 4,2V elemendi kohta mis tundub täitsa mõistlik. Panin siis uuesti laadima sama aku ja hakkas jälle laadima, kuna aku täis, siis mingi 40W näitas vattmeeter ja see võimsus siis kiirelt langes. Kui sinna 15W ligi oli jõudnud, ehk siis arvestuslikult kusagil 0,6-0,7A 21V korral mis reaalselt akuni jõudis, siis toimus niiöelda väljalülitus ja aku lülitati tagant(0,4W näitas vattmeeter, mis oli ka sama kui aku küljest võtta). Nüüd mõtlengi siin, et tõenäoliselt kasutatakse sellist laadimisviisi, kus piirpingeks on 4,3V celli kohta, ent laadimise katkestus ei ole 50mA ja 4,2V nagu andmelehtedes soovituslikult näinud olen, vaid surutakse 4,3V elemendi kohta ja katkestatakse seal ca 500mA ja suuremal voolutugevusel. Sel juhul ilma koormuseta jääbki aku pinge kuskile 4,2V ligi ja ongi põhimõtteliselt kiiremini aku 100% laetud, kui seda viimast otsa kuni 50mA-ni vaikselt tilgutades. Kõlab vist loogiliselt selline mõte? Ent nüüd küsimus, kuidas selline vägisi surumine akudele mõjuda võiks? Ilmselt elueale kuigi hästi ei mõju vist? Samal põhimõttel võiks siis juba 4,5V elemendi kohta selle piiri seada ja näiteks 2A-ni langedes katkestuse teha või mis iganes see pinge täpsemalt peale katkestamist aku 4,2V peale jätaks, saaks stabiilselt kuni lõpuni välja maksimaalse vooluga laadida ja sealt 80+% peal kiirlaadimine ei jääks aegalasemaks. Kuri kahtlus, et selline lahendus ei ole hea aku kestvusele, õigus? Kiskusin katte maha ka laadijal, sees tavaline tl431 hoiab pinget. Mul kiiret laadimist tegelikult kodus vaja pole, seega pigem siis kui kestvusele panustada, timmiks pinget veits allapoole, et elemendile nii max 4,15V ehk jätta?

[klemmikas]

Sai väike projekt ette võetud.
Tellisin vanadele mobiilidele Li-Po akusid, mobiilid, mis on mõeldud töötama Ni-Mh akudega.
Loomulikult tellisin ka trükkplaadid, mis neid kaitsevad ja laevad, lisaks on akudel endal kaitsetrükkplaadid küljes.
Mobiil täitsa töötab nendega, kuid akupulgad ei vähene, kuna pinge on kõrgem, sest originaalaku on 5 elemendiga 6-7,5V.
Telefon lööb pildi suht järsku taskusse, võibolla näitab hetk enne kahte pulka.

Laadimisega on samuti jama, telefon laeb akud teatud maale, siis ütleb, et aku täis, kuna on arvestatud madalama pingega akuga.

Kas kellelgi on ideid nende asjade lahendamiseks?
Praegu oma teadmistega oskaks asja nii lahendada, et lihtsalt laen akut kas eraldi või tekitan mingi pistiku kuskile, kus saab akule otse ligi, läbi laadimise trükkplaadi ja saab laetud ning lihtsalt lepin sellega, et telefoni akupulgad ei näita midagi.
Kas neid probleeme saaks kuidagi lihtsalt lahendada?
Kui keset laadimist mõõdan, mis pinget see vana Nokai 2010 või 2110 välja annab, siis kipub see jääma alla 8V, mis ei võimalda akusid täis laadida, laadimise trükkplaat loomulikult vahel, universaalne, mitte otseselt sellele telefonile mõeldud.

Tean, et Nokia 8110 ja 3110 akud sisaldavad laadimise trükkplaati tehasse poolt, mis hoolitseb ise laadimise eest ja telefon lihtsalt tuimalt laeb ja võibolla ka lõpetab ning näitab õigeid akupulkasid ja aku saavad ka täis.
Ehk siis, sinna on see akujuhtimine sisseehitatud, ma ei oska öelda, kas Nokia 8110 ja 3110 ka ise midagi erinevalt teevad, oma eelkäijatest või mitte.
Mul on idee proovida, kas 8110 aku trükkplaat, töötab vanemate Nokiate peal liitiumiga, kuid seda ma ei saa täislahendusena kasutada, sest mul ei jätku neid trükkplaate niipalju ja pean kasutama neid, mille tellisin.


Ideaalis oleks vaja, et vana Nokia 2010, 2110, 1610/1611 ja 3110 suudaksid akuni anda 8V pinge, pigem nats peale ja ei lõpeta laadimist ära ning akust tuleks natuke madalam pinge telefoni, samas ei tahaks märkimisväärselt voolu soojuseks lasta.

Või on see ikkagi liiga keerukas projekt sellisena?
Telefoni ennast ka ära rikkuda ei tahaks, kuigi ühte 1610-t saaksin isegi muuta.