Elektriku B-pädevus

[vanemleitnant]

Vs: elekter B ..

Ma tahaks näha redelil seisvat, harukarpi lae all ühendavat elektrikku, ühes käes (akuga või juhtmega?) jootekolb, teises tina, kolmandas kampol ja neljanda käega juhtmeotsi koos hoidmas.

[A.R.]

Vs: elekter B ..

Ma tahaks näha redelil seisvat, harukarpi lae all ühendavat elektrikku, ühes käes (akuga või juhtmega?) jootekolb, teises tina, kolmandas kampol ja neljanda käega juhtmeotsi koos hoidmas.

Kahju et ei taibanud Sind külla kutsuda kui sai neid torukesi tinaga täidetud.
Oleksid näinud.
Nojahh, siis polnud ju ka veel ELFA footumit.

1. Paned juhtmeotsad torusse ja kinnitad kahe kruviga. Nõrgalt et mitte juhet pooleks keerata.
2. Sulatad kampoli torusse.
3. Sulatad tina torusse.
Laisem inimene võtab tinatraadi kus kampol on juba sees.

Kui redelil ei sobi seda tööd teha, siis koolipoisina, kui olin haiglas elektrik ja oli vaja
lae alla pääseda, sai pandud 3-4 taburetti üksteise otsa ja töö ära tehtud.

See on see Nairi arvuti stiil - Ne Mogu.
Tema ütles seda kui pidi nulliga jagama.

[etsv56]

Vs: elekter B ..

Kas siis viga on jootes või joojates? Oli aeg kus raadiod ja juhtmed olid kokku keevitatud.

Kas see väike kahe kruviga vasktoru on kindlam?
Kuidas jaguneb temperatuur traadi ja sellise ühenduse vahel?
Silindris kaks peenemat silindrid, survestatud kaes punktis

Kui täita see toruke sulatinaga on ühendus parem. Aga siis ei ole varsti enam elektrikutel tööd.

Minu arust ei ole viga jootes, vaid viga võib olla jootjates. Sellist messingist galvaniseeritud torukest on palju lihtsam ühendada juhtmetega ja õnnestumise protsent läheneb sajale. Just ja torukesel on kaks kruvikest, millega survestatakse juhtmeid kahes kohas s.t. topelt. Elektrik, kes teeb näiteks masstööd mingil objektil, peab ainult teadma, kui suure momendiga ta kruvid sisse keerab. Torukeste ümber on plast, mis ei nõua isoleerimist.

Mis on aga jootetöödel? Kvaliteetne joode eeldab teadmisi ( jootekoha eelnev kuumutamine, flukside kasutamist, kui suure kolviga tuleb joota jne.) ja lisaks nõuab isoleerimist. See on aeganõudev ja ei pruugi õnnestuda igakord. Oleneb jootjast, ma vist ei eksi, kui ütlen, et jootmine on väikselt kunst.
Tugevvoolutehnikas on mindud seda teed, et nagu ma ütlesin, aktsepteeritakse ainult pressühendusi.

[murphy]

Vs: elekter B ..

Jah võin öelda et kui pressimist halvasti teha siis on see väiksema õnnestumisprotsendiga kui jootmine. Pressitud JA joodetud ühendused on igaljuhul kindlad.
Jootmisel on veel 1 miinus. Kuumenedes tulgub see tina sealt ära ja siis asi ei tööta. Kõige hullem asi on pressitud hülsid peenemate kiudjuhtmete otsa. Korra jõnksad juhtmetest käega siis hülsid jäävad kruviklemmi alla ja juhtmed tulevad välja, seda on nähtud PALJU. Vibratsiooni all juhtub see ajapikku ja juhtmed kukuvad ise välja. Seega kui tahan kindel olla siis pressin ja joodan üle. Suurematel vasest kaablikingadel on eriti lihtne teha. Press tagab mehaanilise ühenduse jootmine elektrilise. Alumiiniumiga on muidugi teised lood. Pressimine on parim aga head lahendust seal pole, alumiinium ühendused annavad järgi. Eriti suurte impulsvoolude korral, see väheke ühendus mis seal ongi kuumeneb ja oksüdeerub järjest rohkem ja lõpuksühendus kaob ning tekib kaarleek, Al sulab ja tekib jälle õrn ühendus mis ajapikku oksydeerub. Alumiiniumi saab ühendada vedruseibiga kruvi alla. Pint selles et kaarlahenduse ja sulamise korral avaldab vedruseib survet ja ühendus paraneb. Sellepärast ka suurte impulsoovludega kondensaatoritel põleb Al needitud vask ühendus lahti.
Lisaks et tänapäeva elektripoodides müüdavad kruviklemm ühendused on kergelt öeldes prügi. Keere on juba tehase poolt olematu. Väikse pingutuse korral see messing hülss mõraneb.
Seega kokkuvõtvalt olen leidnud et harukarpide kasutamine on ohtlik ja närve sööv kui just ei jooda. Seega kõik juhtmed veab kilpi. Siis vähemalt probleemid 1-s kohas ming seal saab vähe suuremaid ühendusi kasutada mis tagavad hea ühenduse.
1 asi on unejutt mis kirjutatud asjateadmatute poolt seadusesse teine asi on praktika. Need kruviklemmid on signaalikaablide jaoks kus alla 1A voolud. Elu jooksul nähtud et suremate voolude korral need lihtsalt annavad järgi ajapikku, eri materjalid ei soojuspaisumisega, oksydeerumisega jms.

[vanemleitnant]

Vs: elekter B ..

unejutt mis kirjutatud asjateadmatute poolt seadusesse ... kruviklemmid on signaalikaablide jaoks kus alla 1A voolud. Elu jooksul nähtud et suremate voolude korral need lihtsalt annavad järgi

Te unustate ikka ära, et standardid ei ole seadus ... Ega neid kruvitavaid keegi ei kasutagi harukarpides. Seal on parim ühendus keeratav kübarklemm.

[A.R.]

Vs: elekter B ..

kruviklemmid
kübarklemm (?)

Mis moodi need välja näevad?
Äkki mõni pilt.

[A.S.]

Vs: elekter B ..

http://www.biltema.fi/ProductImages/35/large/35-834_l.jpg

[murphy]

Vs: elekter B ..

Oh õudust, seda jublakat ka näinud, paar korda, sulanud käki sees. Probleem on vist neil et kinni keerates vahel ei haaku kõikide juhtmetega ja mõni lükatakse lihtsalt välja. Tundub et kõik on ok aga praktikas võib see juhe mis õrnalt kinni peale krapi lükkamist lahti tulla. Nüüd annab planksoone vedrueffekti tõttu ühendust. Paarki KW rakendamisel juhtub ühteist huvitavat. Aga jah palju kogemusi nendega ei ole seega ei oksa öelda kas nähtud olid juhused või lihtsalt ülejäänud harukarpidest ei lastud suurt voolu läbi.

[marcor1]

Vs: Elektriku B-pädevus

"punamütsikesed" - oli tavaline 1.5 ja 2.5 vase ühendamise viis. Vist oli erineva pikkuse ja mahuga - ehk kui liiga palju sinna alla väänata siis võis vabalt, mõni välja jääda ning paari keeruga hoidma jääda. Kuid see ikkagi paigaldaja viga, mitte tavaline nähtus. Lisaks probleem, et torbikud, koos keerutatud kaabliga võtsid palju ruumi - kui toosis tuli palju ühendusi teha siis otste karpi surumine, võis päris vägivaldne olla.

Palju tänapäeval neid "torbikuid" ka kasutatakse? Uuemates paigaldistes, vaatvad "wagod" vastu. Puhtalt statistiline küsimus.

Kruviklemmid - kunagi ei tea, mis järgi annab. Näiteks saunast rääkides - Ensto "sauna" valgustid on hämmastavad - kui "saastakatel" võib keere või kruvipea minna, siis seal puruneb kruvi ise... nagu polthülsid juba. Muidugi on ka paremaid kruviklemme - osad on sellised mitteläbiva plastosa ja korraliku metallosa ja kruviga.

Jootmisest - puhtalt teoreetiliselt - vanasti keevitati elektri abil, harutoosi keerutatud alu otsast kokku - kas vasega oleks see mõeldav?

edit: el.kerisest - kui keris pole aladimensioneeritud ning seal ikka kive jagub siis rikkekas võiks avariijuhtudeks olla. Saunas võiks kaitsta sind ikka keris maandus ... kuigi kui on mingi vana betoonpõrand, inimene seal peal, alumiiniumist kulp ... ei kõla hästi.
Mul näiteks kerisel 90kg kive, nii et sauna ajaks, saab voolu kilbist maha võtta - lihtsalt pole vaja rohkem kütta.

[vanemleitnant]

Vs: Elektriku B-pädevus

betoonpõrand, inimene seal peal, alumiiniumist kulp ... ei kõla hästi.

Loomulikult, kui sa paljajalu betoonpõrandal seistes alumiiniumist kulbiga puudutad pinge all olevat osa ei kõla see hästi. Mismoodi on see võimalik tänapäeva nõuete järgi ehitatud elektrikerisega saunas?

[marcor1]

Vs: Elektriku B-pädevus

Ei midagi müstilist - vana suvila, tehakse kasutusluba, päästeamet käsib puidukerise slepe, ebapiisavate vahekauguste jne tõttu välja visata. Ja nii tulebki hädalahendusena elektrikeris.

[vanemleitnant]

Vs: Elektriku B-pädevus

tulebki hädalahendusena elektrikeris.

Elektrikerisel on väga väike võimalus, et korpus pinge alla sattuks ja veel väiksem, et keegi seda puutuks (hirmus kuum). Ja ilma maanduseta seda isegi elektrist väga kauge inimene ei ühenda. Minu arvates on elektrikeris üks ohutumaid elektririistu - kuum kui kurat, ei lähe seda keegi näppima.

[A.R.]

Vs: Elektriku B-pädevus

Elektrikerisel on väga väike võimalus, et korpus pinge alla sattuks ja veel väiksem, et keegi seda puutuks (hirmus kuum). Ja ilma maanduseta seda isegi elektrist väga kauge inimene ei ühenda. Minu arvates on elektrikeris üks ohutumaid elektririistu - kuum kui kurat, ei lähe seda keegi näppima.

Kui meenutada mitu liini iga tormiga maha tuleb pole eriline ime et faas on aga nulli pole.
Ma et oska öelda palju on üks kohalik maa aga FI oma oli 5 oomi.
20 A on 100V. Mitu amprit on sellise maja min vool? Ja pinge nullita maandusel?

Tarkades ohutuse raamatutes oli ühe koha peal juttu mitte lekkevoolu, vaid potentsiaali järgi kaitsest.

On sõltumatu pisike maa mille suhtes mõõdetakse kõigi maandatud korpuste potentsiaali.
Kui potentsiaal ületab x volti rakendub nt rikkevoolu kaitse.
Mingis Euroopa riigis oli selline süsteem.

Kui käis meie maja elektrisüsteemi ühendus olin just linna sõitmas ja nägin
kuidas väliskilbi juures vaidlesid kolm elektrikut ja nende ülemus.
Probleem oli maanduse ühendamises.
Tulin 3 tunni pärast tagasi, vaidlus jätkus. Profid omavahel.

Praeguse ilmaga on üsna rahustav et on võtta PUUSAUN ja PUUKAMIN.
Eriti kui meenutada et ka gaasiküte käib elektriga.

Ja kui istud kuumal laval, võtad kätte leilikulbi kuuma puupea,
pistad ta jahedasse vette ning siis viskad kividele leili.
Ning kui kulp juhtub minema vastu kerise metalläärt pole muret.

Aga et ei suudeta tagada vähemalt 7 koomi kerise isolatsiooni on veider.

[OSX]

Vs: Elektriku B-pädevus

puhtalt teoreetiliselt - vanasti keevitati elektri abil, harutoosi keerutatud alu otsast kokku - kas vasega oleks see mõeldav?

Praktikas vasega täiesti tehtav. Vaja on lapiku patarei seest söepulka, teritad otsa. Kaitseprillid loomulikult.

[erku]

Vs: elekter B ..

Oh õudust, seda jublakat ka näinud, paar korda, sulanud käki sees....

See näitabki seda, et sellest "pädevusest" pole essugi kasu, reaalses elus, kui vennikestel pole aimugi elektrist, metallide omadustest, seadustest ja sellest kuidas üldse selliseid jublakaid ühendatakse. Ja sageli pole ning napib ka neid inimesi, kes päevast päeva kontrolliks seda tööd mida elektris tehakse, juhendaks, õpetaks ja räägiks riketest.
Muidu, kvaliteetsema töö puhul probleemi pole ja need "jublakad" kestavad terve "igaviku" etteantud tingimustes.

A.S.-il on ju õigus ja see on ka paljudes passides kirjas, et elektrikeris vett ei kannata! Vett võib määratud/piiratud/etteantud koguse valada vaid etteantud temperatuuri saavutanud kerisekividele ning kõik muu peaks ohutusjuhendis kirjas olema.
Kui ei ole vastavasisulist ohutusjuhendit või installijuhendit või on küsimusi, siis ka see on kirjas, et seda on õigus seadme tarnijalt nõuda.