Ülikooli minek. Küsiks nõu.

[Qwe]

Tere

Äkki leidub siin inimesi, kes oskaks midagi rääkida järgmistest erialadest mehhatroonika TTÜ, elektroenergeetika-TTÜ, tehnotroonika-EMU. Kõigil erialadel koht olemas ja 18. juulil tuleks teha otsus.
Mehhhatroonika tundub endale kõige universaalsem ja hetkel kaldun sinna poole.
Teadjamad võiks rääkida kuidas on töökohad lõpetajatel ja kas on nõudlust nende erialade spetsialistide järgi. Kes on õppinud võiksid rääkida kas on huvitav eriala.
TTÜ vs Maaülikool, Kas on vahet taseme poolest.

[wer1]

Vs: Ülikooli minek. Küsiks nõu.

Küsiks täpsustava küsimuse,
Mis on huvideks/hobideks,
mis teema pakub rohkem huvi, kas mehaanika või elektroonika/elekter?

[tiidu93]

Vs: Ülikooli minek. Küsiks nõu.

Kutsekoolis igatahes mehhatroonika on väga pealiskaudne, natuke siit ja natuke sealt, aga mitte midagi korralikult.

[A.R.]

Vs: Ülikooli minek. Küsiks nõu.

Oli üks tuttav tehnotroonika-EMUs.
Algul hakkas ta huvi tundma elektroonika vastu.
Helistas, rääkisime, käis külas, rääkisime.
Rääkis üsna asjalikult juba.
Sellest jutust ma sain aru.

Siis tegeles ta keevitamisega.
Siis läksid jutud LabView peale.
Siis oldi Võrus hüdraulikaga tegelemas.
Sellest enam aru ei saanud.
Seega, mitmekülgne haridus.

[martinj]

Vs: Ülikooli minek. Küsiks nõu.

Sisuliselt iga aasta on siin üks ülikooliteema
Annan kogemustele toetudes mõned soovitused.
1.Ära õpi eriala, mis "võibolla ehk toob raha rohkem sisse" vaid õpi seda, mis on Sulle endale südamelähedasem, ehk mida Sa ise tegelikult tahad.
2. Tööandja hindab Su tegelikke oskusi, mitte väljaprinditud paberit !!!!!!
3. Kui tuled ülikooli, valmistu ka reaalselt õppima ja oma suurt soovi targemaks saada. Semestri viimasel nädalal õppejõu poole pöördumised vabandusega "käin tööl. seepärast pole aega õppida", naerdakse õppejõudude poolt välja . Tänaseid toimetusi ära viska homse varna, kuna neid sinna rohkem ei mahu.
4. Ülikool ei anna Sulle ei kutseharidust ega töökohta vaid suurelt mõtlemis - ja analüüsimisoskuse. Ehk insenerimõistuse.

[Qwe]

Vs: Ülikooli minek. Küsiks nõu.

Küsiks täpsustava küsimuse,
Mis on huvideks/hobideks,
mis teema pakub rohkem huvi, kas mehaanika või elektroonika/elekter?

Huvide ja hobidega mingit kindlat eriala ei seostugi. Sport, Arvutid, tehnika. Pigem sümpatiseerib mulle mehaanika. Sellepärast ongi mõte mehhatroonikal, et see laiem valdkond, kus on erinevaid võimalusi ja on ka kasulik selles suhtes, et kõik asjad sisaldavad elektroonikat.

Tehnotroonika õppe praktilisem kui ttüs mehhatroonika ?

[martinj]

Vs: Ülikooli minek. Küsiks nõu.

Mis asi on tehnotroonika ?

[A.R.]

Vs: Ülikooli minek. Küsiks nõu.

http://www.emu.ee/tehnotroonika

Baka võib seda õppida teise erialana. Maksmata.

[martinj]

Vs: Ülikooli minek. Küsiks nõu.

http://www.emu.ee/tehnotroonika
Baka võib seda õppida teise erialana. Maksmata.

Ehk siis nagu kunagine laia profiiliga (nt: Kokk-keevitaja) .

[martinr112]

https://ois.ttu.ee/portal/page?_page...64196207975062 võib uurida erinevate õppekavade aineid võibolla aitab otsust langetada. Nendel aladel põhiained kattuvad (matemaatika, füüsika).

Ehk siis nagu kunagine laia profiiliga (nt: Kokk-keevitaja) .

Lõpetanud võivad tööle asuda tootmis- või arendusettevõttes tehnikaspetsialisti, tehnoloogi, hooldusjuhi või projekteerijana.
Pigem on lai silmaring ja profiil kasulik nendel töökohtadel.

[A.R.]

Vs: Ülikooli minek. Küsiks nõu.

Ehk siis nagu kunagine laia profiiliga (nt: Kokk-keevitaja) .

Kunagi oli FI-s ühele riistale vaja head maandust. Töömeestel - keevitajatel polnud aega.
Siis kohalikud füüsikud võtsid ja katsusid selle keevitusega hakkama saada.
Tuli välja küll. Nüüd on noist poistest neli akadeemikud.

Kui siin foorumis oleks ka mõni tehnotroonika profiiliga lõpetanu
oskaks ta näiteks otsingumootori natuke mõistlikumalt käima panna
ja kogu elu ei keerleks tina panemise ning akustilise müra tekitamise ümber.

Vast kunagi tulevikus juhtub ka selline õnn.

[erku]

Vs: Ülikooli minek. Küsiks nõu.

..
Lõpetanud võivad tööle asuda tootmis- või arendusettevõttes tehnikaspetsialisti, tehnoloogi, hooldusjuhi või projekteerijana.
Pigem on lai silmaring ja profiil kasulik nendel töökohtadel.

Tegelikult ei või!
Tegelikult peab neid koolitama, sest neil on heal juhul luksepa teadmised.
Koolitamine võtab aega aastaid, kui asja saab (kui saab).

Ma tean mis räägin!
Iga aasta käib neid ülikooli lõteanuid tööd proovimas ja vastu nad ei pea, kui midagi ei jaga üldse!
Ise ma neid vahel ka koolitan, jõudu mööda, kuidas aega on.

Noortele soovitan valida, hoolikamalt, kus ja mida on võimalik õppida ja mis teadmistega reaalselt teha saab.
Tänase seisuga soovitan õppida välismaal, saab rohkem kogemusi, keeli, laiemat silmaringi jne..

[Qwe]

Vs: Ülikooli minek. Küsiks nõu.

Tegelikult ei või!
Tegelikult peab neid koolitama, sest neil on heal juhul luksepa teadmised.
Koolitamine võtab aega aastaid, kui asja saab (kui saab).

Ma tean mis räägin!
Iga aasta käib neid ülikooli lõteanuid tööd proovimas ja vastu nad ei pea, kui midagi ei jaga üldse!
Ise ma neid vahel ka koolitan, jõudu mööda, kuidas aega on.

Noortele soovitan valida, hoolikamalt, kus ja mida on võimalik õppida ja mis teadmistega reaalselt teha saab.
Tänase seisuga soovitan õppida välismaal, saab rohkem kogemusi, keeli, laiemat silmaringi jne..

Kas pole mitte nii, et kui endal huvi ja tahtmist on pingutada ja ennast arendada siis on võimalik ka Eestis haridust omandades saada korralikku haridust. Minu arvates tood sa üheltpoolt välja just selle peamise probleemi, et ülikooli lõpetajal pole töökogemusi ja oskusi. Neid ma tahaks uskuda on võimalik omandada just läbi praktikate.

Kuna ise Tallinna lähedalt siis valin ilmselt TTÜ ja mehhatroonika. TTÜs keeleõppevõimalused ka päris korralikud.

[RaunoK]

Vs: Ülikooli minek. Küsiks nõu.

Kutsekoolis igatahes mehhatroonika on väga pealiskaudne, natuke siit ja natuke sealt, aga mitte midagi korralikult.

Aga ülejäänud võib ju iseseisvalt omast initsiatiivist raamtutes vastava aine kohta ise järgi uurida, ja kui igast ainest kas või paar - kolm põhi põhi asjagi välja nopid oled sama tehtud mees kui see kes õpib kõrgharidust, tuled elektroonikas toime mõne lihtsa transistoritel pingestabilisaatori ja pinge ja vooluvõimendi projekteerimisega või metalli erialast jõu arvutustega hakkama, mille siis vaja kõrgharidust omada, vast siis selleks et see kollane paberilipakas kätte saada aga ka selleks tuleb see tsirkus välja kannatada mida õpetajad teevad. Ega kätte saadud paber ei tee tööd vaid ise peab hakkama saama.
Muidugi tasub minna kõrgkooli, kui loodad või eeldad, et saad kunagi lähielus juhtivale kohale, neid üksikasju kutsekas ei saa või peab siis teinekord eriala vahetama!

[A.R.]

Vs: Ülikooli minek. Küsiks nõu.

Kui vaadata neid kooliraamatuid mis sai Ülikoolis läbi loetud
siis neid tuleb riiulil oma paar meetrit.
Teine pea samapalju erialaseid.

Sellist mis ilmaaegu sai õpidud eriti ei olnudki.
Isegi too poliitikaõpetus tuleb aegajalt tuttav ette
kui mõne mehe tegemisi vaatad.

Kui nüüd keegi küsib kuidas üht või teist teha siis ei pea kohe jooksma
netist küsima vaid meenutad et see võiks ju nii tööle minna.

Mis puutub väljamaa haridust siis sai käidud mitu korda aparaatidele valideerimisõigusi saamas.
Ei ütleks et teiste Euroopa riikide inimesed tekkinud probleeme lihtsamini lahendasid.

Õpetamine on tublisti keerulisem kui õppimine.
Eriti kui õppida ei taheta või algteadmised kõvasti erinevad.