Kiiruse ja massi korrutis

[A.R.]

Just oli ETVs lõik kus mõõteti suusataja kiirust (50 km/h), saadi teada tema kaal (100kg) ja siis
need korrutati ja saadi tulemuseks 10 tonni.
Ühikud olid sellised arvud võisid natuke erineda.

Kuidas sellist asja arvutatakse?
Kaks politseiniku arvutasid ja kinnitasid tulemust.

Meil füüsika kursuses räägiti et kiirusest ja massist saab leida keha energia.
m*v*v/2 oli see valem. Aga see oli muidugi nõukaajal.

Midagi sarnast räägiti ka 1980.
Et kahe 60 km/h sõitva auto kokkupõrge on sama kui 120 km/h vastu seina sõitmine.
Arutasime seda tookord FI seminaris ja tekkisid mõningad kahtlused.

Aga vist ikka on niimoodi. 35 aastaga pole midagi muutunud. TV-s.
__________
See on füüsika probleem.
Seda võiks elektroonikud ka teada.

[elukaz]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

Umbes nii arvutataksegi, ainult number on vale ja ühik on kah vale. Tulemus on siis impulss ja ühikuks tonnkilomeetrit tunnis. Ma ei tea küll mis selle teadmisega peale hakata.

Kokkupõrke koha pealt on see sama kui 120km/h sõita otsa seisvale autole mitte seinale.

[mikumaku]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

Oh see pole veel midagi, igal lumerikkal talvel minnakse meedias lausa massi jäävuse seaduse kallale - nimelt katusel olev lumi läheb kohe mitu korda raskemaks kui ilm sulale pöörab. Isegi numbreid olen lugenud, mitu korda ikka lumi sulama hakates raskemaks läheb.

[A.R.]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

Kokkupõrke koha pealt on see sama kui 120km/h sõita otsa
seisvale autole mitte seinale.

60 km/h auto energia ehk purustusvõime on 60*60*m/2. Kahe auto puhul siis 60*60*m.
120 km/h vastu seisvat autot sõites on energia 2*60*2*60*m/2 ehk 2 korda suurem.

Kui energia on suurem siis ka purustused võiks olla suuremad.
Kas nii ei ole?

[elukaz]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

Ei ole, seisev auto põrkab eemale poole kiirusega erinevalt betoonseinast. Kehtib muidugi sama massiga autode puhul.
Selguse mõttes võta tausüsteemiks esimene liikuv auto, sõltumata sellest kas vastutulev maa suhtes seisab või liigub, toimub kokkupõrge suhtelisel kiirusel 120km/h. Sama siis kui sõidad 180-ga sisse sinu ees 60-ga sõitvale autole.

[A.R.]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

Ei ole, seisev auto põrkab eemale poole kiirusega erinevalt betoonseinast. Kehtib muidugi sama massiga autode puhul.
Selguse mõttes võta tausüsteemiks esimene liikuv auto, sõltumata sellest kas vastutulev maa suhtes seisab või liigub, toimub kokkupõrge suhtelisel kiirusel 120km/h. Sama siis kui sõidad 180-ga sisse sinu ees 60-ga sõitvale autole.

Võtame ühe auto tauustsüsteemiks.

Mis juhtub peale kokkupõrget?
Kokkupõrge ei peata ju taustsüsteemi liikumist.

Minu arvates liiguvad mõlemad autod peale kokkupõrget taustsüsteemi suhtes kiirusega 60 km/h.
Selle liikumise energia on kaks autot (2*m) korda kiirus ruut jagatud 2 so 60*60*(2*m)/2.

[elukaz]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

Siis jagubki nii et põrkehetkel vabaneb pool energiast ja teine pool selle aja jooksul kui selle mudru kiirus ühtlustub maapinna omaga. Sellel aga pole nii destruktiivset toimet nii et seda pole väga vaja arvestada. Kui see lugu juhtub ntx vesisel jääteel.

[A.R.]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

Siis jagubki nii et põrkehetkel vabaneb pool energiast ja teine pool selle aja jooksul kui selle mudru kiirus ühtlustub maapinna omaga. Sellel aga pole nii destruktiivset toimet nii et seda pole väga vaja arvestada. Kui see lugu juhtub ntx vesisel jääteel.

Võrdse massi ja kiirusega põrkunud autod peatuvad teel ja ainult taustsüsteem jätkab virtuaalset liikumist.
Kas see lahendus ei sobi?

[mikumaku]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

Ega autod ei ole tennisepallid et peale põrget eriti lendaksid. Kui nende kiirusvektorid on samasihilised ja rakendatud samasse punkti (näiteks täpse laupkokkupõrke puhul), siis praktiliselt võiks selle lugeda mitteelastseks põrkeks, st kaks autot ühinevad.

[elukaz]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

Võrdse massi ja kiirusega põrkunud autod peatuvad teel ja ainult taustsüsteem jätkab virtuaalset liikumist.
Kas see lahendus ei sobi?

Küsimus on mis lahendus sobib sulle et võrdsustada juhtumid sõltumata sellest kas liigub üks või mõlemad autod.

Jah põrge ongi plastne ehk kokkupõrkel tekkinud ühtlane ollus liigub koos edasi samamoodi nagu nad jäävad koos seisma kui enne võrdselt liikusid.

[erku]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

Oh teid küll.
Tänapäeval on olemas Google ja pealeselle on igasuguseid kes teevad kas siis teaduse vms puhul trikke.
Ja neid trikke näidatakse ka teles ja netis ja..
Üks mis jooksis oli- "Müüdimurdjad" ja täitsa eestikeelse subtiitriga ja puha.

Kes googeldada ei viitsi, sellele peab mainima; et kui kaks enam-vähem ühesugust autot sõidavad kumbki 50km/h teineteisega ninapidi kokku,
siis on tulem SAMA nagu oleks too üksikult sõitnud vastu betoonseina 50km/h ja miskit müstikat tegelikult pole.
Kes nüüd vähegi mõtleb, saab ka aru miks see nii on.

E: leidsin video ka ülesse:

https://www.youtube.com/watch?v=r8E5dUnLmh4

[vanemleitnant]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

miskit müstikat tegelikult pole. Kes nüüd vähegi mõtleb, saab ka aru miks see nii on.

Kui see nii lihtne on, selgita siis mõne sõna või valemiga.

[elukaz]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

See on nagu sõidaks vastu peeglit.

[holt]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

Oh see pole veel midagi, igal lumerikkal talvel minnakse meedias lausa massi jäävuse seaduse kallale - nimelt katusel olev lumi läheb kohe mitu korda raskemaks kui ilm sulale pöörab. Isegi numbreid olen lugenud, mitu korda ikka lumi sulama hakates raskemaks läheb.

Mikumaku, siinkohal julgen vaielda - katusel olev lumekoorem muutubki raskemaks aga füüsikaseadusi selle käigus õnneks siiski päris katki ei tehta. Külma ilmaga katusele kogunenud kohev ja külm lumi nimelt seob sulailma ajal tõusnud õhuniiskust ära kasutades õhust veeauru ja pidi suutma seda teha päris üllataval hulgal. Efekt sama mis kivide ja metalliga - kui ilm läheb soojemaks ja kivi püüab kangekaelselt ikka edasi külm olla, siis kisub härma ja mitte vähe.

[marley]

Vs: Kiiruse ja massi korrutis

Aga. Oletame, et on tegu ça 2000 tonnise kaljumürakaga betoonseina asemel. Mis ei deformeeru eriti miski tonnise nässka peale. Kaks kaasaegsetr autot deformeeruvad ja neelavad põrkeenergiat üsna hoomataval moel (või siis on autoinsenerid lootusetud idioodid). Samuti on naiivne mõelda ideaalsest kokkupõrkest (laup lauba vastu), mingil hetkel see vektor muutub oluliselt tänu erinevatele deformatsioonidele. Seega, minuarust 120 km kivimürakasse sõitmine on oluliselt ohtlikum, kui muu pehme materjaliga kokkupuude.