Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Kiiruse ja massi korrutis

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Kiiruse ja massi korrutis

    Vaat siis milline probleem.
    Katsun oma arusaama veelkord selgitada.

    Toetume kineetilise energia valemile http://et.wikipedia.org/wiki/Kineetiline_energia.
    Arvutus peaks toimuma ühikutes kiirus m/s, mass kg ja energia džaul.
    Aga kui kasutada suhtearve siis ärme hakka esialgu lisaarvutusi tegema.

    Nagu seal lingis on öeldud on see energiatöö, mida teeb keha peatumiseni.
    Füüsikud arvavad nimelt et ka lõhkumine on töö.

    Nii, meil on kaks massi (m kg), nimetame neid autodeks, mis liiguvad vastassuundades kiirusega v.
    Ühe massi (auto) kineetiline energia on siis E=m*v²/2. (Seda ruudu väkest ² on paha kirjutada aga sobib ka korrutis.)
    Kahe massi koguenergia on E+E ehk m*v*v.

    Kui need autod põrkuvad siis nad kulutavad kogu selle 2*E energia purustusteks ja lõpuks jäävad seisma.
    Seisvate autode kogu kineetiline energia on 0 = NULL.

    Kui nüüd mass (auto) oleks liikunud kaks korda kiiremini siis
    oleks tema kineetiline energia olnud E= m*(2*v)*(2*v)/2.
    Kui siin eha taandamised siis saame et selle ühe auto energia on 2 korda suurem kui oli kahel autol kokku.
    Järelikult on tal ka võimu kaks korda rohkem lõhkuda kui neil kahel aeglasel autol.

    Teisitimõtlejatel on varuks veel üks nipp.
    Vaatame kiirusi ühe auto seisukohalt.
    Teine auto läheneb tõesti kahekordse kiirusega.
    Nad põrkuvad ja peatuvad teel. Purustusteks kulub pool kogu energiast.
    Aga taustsüsteem jätkab liikumist ja selle suhte liiguvad ka mõlemad massid.
    Seal on see teine pool energiat peidus.

    Siin toimus arutlus ainult energias lähtudes.
    Kas kokkupõrge on elastne või mitte on juba teine teema.

    Muuseas, selle kahe 60 km/h sõitva auto energia saab üks sama massiga auto kiirusel ca 90 km/h.

    Kui mul nüüd õnnestus Teid kallutada uskuma oma väiteid siis on hästi.

    Kahjuks ei ole võimalik sellel teemal edasi arutada sest mind ootab kohtutee
    kasside liivakastis käimise teemal. Sain oma arvamuse eest jälle karistuse ja
    kavatsen selle kohtus vaidlustada.

    Ülesaamatute vastuolude korral võime jätkata


    Aga soovin Teile edu nii autosõidus kui elektroonika kasutamisel.

    Comment


      #17
      Vs: Kiiruse ja massi korrutis

      Olen A.R. seletusega täiesti samal nõul. Üks auto 60-ga seina - purustused ½*60*60*m=1800*m, kaks autot 60-ga kokku - purustused 60*60*m=3600*m ja üks auto 120-ga seina - purustused ½*120*120*m=7200*m.
      Seal Müüdimurdjate klipis jääb ainult selge sõnaga ütlemata, et MÕLEMA auto purustused on samad, nagu vastu seina sõites, st. koguenergia on ikka 2 korda suurem, kui ühel autol vastu seina, ja 2 korda kiiremini vastu seina on purustused 4 korda suuremad.

      Comment


        #18
        Vs: Kiiruse ja massi korrutis

        Me vist räägime siin erinevatest asjadest.
        Ilma mitte midagi arvutamata on suht selge et kui üks auto sõidab vastu seina siis kulub tema lõhkumiseks sama palju energiat kui teise samasugusega kohtudes.
        Ja sama selge on et kui auto sõidab poole kiiremini vastu sama seina siis läheb ta rohkem katki.

        Kui aga üks auto sõidab ja teine seisab siis läheb pool liikumisenergiast "kaduma" täpselt samamoodi nagu sa sõidad linnas 50-ga ja peatud sebra ees ja mitte midagi ei lähe katki. Kokkupõrke puhul siis hajub see energia mustadesse juttidesse asfaldis ja sädemetesse ja vagudesse mis metalli lohisemisel tekivad.

        Ehk siis ma väidan et kokkupõrke hetkel tekkivad kahjustused sõltuvad ainult autode suhtelisest kiirusest ja seda isegi erinevate masside korral.
        Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

        Comment


          #19
          Vs: Kiiruse ja massi korrutis

          Miks ei saada aru, et vabanev (kortsutamisele kulutatav) kineetiline energia on kiirusest mitte võrdelises sõltuvuses, vaid ruutsõltuvuses. Ja kuna lõppsaaduseks on ikkagi seisev auto/autod (või õigemini neid meenutavad ebamäärase kujuga hunnikud), siis lõplik kineetiline energia on null. Tehke ikka paar tehet reaalsete arvude ja õigete valemitega ja saate aru, et kiiruses peitub rohkem saatanat, kui algul võis tunduda !

          Comment


            #20
            Vs: Kiiruse ja massi korrutis

            Ma saan aru küll, aga mille vastu sa vaidled või mida sa väidad?
            Kui võtta kaks katsealust ja lasta nad võrdse kiirusega vabaks, üks veereb kuni seisma jääb, teine kohtub kohe betoonplokiga, mõlema lõplik kineetiline energia on null, aga kas kahjustused on võrreldavad?
            Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

            Comment


              #21
              Vs: Kiiruse ja massi korrutis

              Elukaz, see polnud üldse sinule vastuseks. Kuna meie armast foorumit asustavad ka igatsugu uue aja kangelased, siis tahaks eelkõige neile eraldi rõhutada et kiiruses peitub mitte häving vaid häving ruudus. Ja et kui nad seda ei usu, siis võiks võtta ja tuletada natuke füüsikat meelde. Ehk paneb mõtlema.

              Comment


                #22
                Vs: Kiiruse ja massi korrutis

                Esmalt postitatud elukaz poolt Vaata postitust
                kokkupõrke hetkel tekkivad kahjustused sõltuvad ainult autode suhtelisest kiirusest
                Kuidas seda nüüd mõista ... et kui 60 km/h liikuv auto sõidab otsa seisvale, millel ei ole käiku sees ega käsipidurit peal, kummal siis suuremad kahjustused on?

                Comment


                  #23
                  Vs: Kiiruse ja massi korrutis

                  Mõlemal sarnased? Või on sul parem mõte?
                  Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

                  Comment


                    #24
                    Vs: Kiiruse ja massi korrutis

                    Nojah, ja kahjustused KAHEPEALE kokku on sama suured, kui üksinda vastu seina põrutadades. Just see asjaolu tekitab segadust.

                    Comment


                      #25
                      Vs: Kiiruse ja massi korrutis

                      Ei, kahjustused kahepeale kokku on poole väiksemad kui üksi seina sõites. Ehk siis kummagi kahjustused eraldi (energia neeldumises mitte remondiarves) on neli korda väiksemad. Ja see on see mis segadust tekitab. Et kuhu siis pool kaob? Ma korduvalt seletand juba tegelt.
                      Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

                      Comment


                        #26
                        Vs: Kiiruse ja massi korrutis

                        Kas me nii võiks jõuda lõpuks tulemuseni, et kui lõpmatu arv autosid korraga kokku põrkaks, muutuksid kahjustused nullilähedaseks ;-)

                        Comment


                          #27
                          Vs: Kiiruse ja massi korrutis

                          tundub pigem nii, et kui lõplik arv elektroonikuid põrkub füüsikaseadustega, on kahjustused suhteliselt suured...

                          Comment


                            #28
                            Vs: Kiiruse ja massi korrutis

                            Terelikult on nii et 2 identse auto massid on erinevad kui 1 liigub. Tõsi 60km/h on see erinevus kaduväike aga olemas. 60km/s on see juba üsna suur. 60 000 km/s juba märkimisväärne number. 299 999 km/s on mass peaaegu lõppmata suur. Tõsi kiirus on väikseim probleem sest sellist objekti on raske ka eesoleval märgata. Samuti pole tagapool liikuva objekti reaktsiooniaeg ka piisavalt kiire
                            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                            Comment


                              #29
                              Vs: Kiiruse ja massi korrutis

                              Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                              ...
                              Toetume kineetilise energia valemile http://et.wikipedia.org/wiki/Kineetiline_energia.
                              Arvutus peaks toimuma ühikutes kiirus m/s, mass kg ja energia džaul.
                              Aga kui kasutada suhtearve siis ärme hakka esialgu lisaarvutusi tegema...
                              Oleks see kõik nii lihtne.
                              Seda energiat arvutatakse päris mitmes vallas ja asjaoludel, päriselus. Päriselus on harva kohti, kus nii lühikese valemiga miskit teha on.
                              Ma olen seletanud seda noortele inseneridele loovamalt mitmeti, ka seda kuidas seda mõõta saab või ehk kuidas mõõtmistulem erineb ühel või teisel tasandil.
                              Näiteks: kui kukutada haamer poole meetri kõrguselt raudalasile ja kui alasile lisada 1mm paksune kummimatt ja kukutada samadel tingimustel sinna haamer, siis alasi poolt vaadatuna on olukord totaalselt teine.
                              Sama asi on ka nende autodega (ka on netis kusagil analoogne video); kui auto sõidab vastu 100mm betoomseina deformeerides seda või kui ratastel rauakamakas sõidab samadel tingimustel sellest betoonseinast lihtsalt läbi.
                              Sama asi ka kodus tassiga, mis libiseb laualt puitpõrandale või siis kivipõrandale.
                              Ehk siis, kui vaadata nende mõõteriistade passe, mis löögijõudu mõõdavad (kasvõi näiteks pneumoseadmeid, millega teenindustes autorattaid kinni kruvitakse) siis toodud näitlik valem mis arvutab arvutiekraanil kuvatavat näitu, on üsna aukartust äratav.
                              Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                              Comment


                                #30
                                Vs: Kiiruse ja massi korrutis

                                Siin on arvutus liiga energiasse kinni jäänud, tuleb impulsi jäävuse seadust kah meenutada ja siin tekkinud küsitavad olukorrad saavad selgemaks ja eri olukordade võrdlemisel saab energia üldse välja jätta.

                                Veel üks näide riistapuu kohta mida iga füüsik peaks näinud olema kus kuulid ripuvad üksteise kõrval trossi otsas. Mis saab kui mõne kuuli külge panna tükk nätsu?
                                Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

                                Comment

                                Working...
                                X