600kV?

[onujüri]

Vs: 600kV?

Minu mäletamist mööda oli meie värvivusseril 27 kV kordisti, vanemal 25 kV oma. Selle vanema käest sain korra mööda näppe ka, no säde võis oma 15 - 20 mm pikk olla. Igal juhul ei tahtnud enam tükk aega kineskoopi katsuda...

[rainadov]

Vs: 600kV?

Minu mäletamist mööda oli meie värvivusseril 27 kV kordisti, vanemal 25 kV oma. Selle vanema käest sain korra mööda näppe ka, no säde võis oma 15 - 20 mm pikk olla. Igal juhul ei tahtnud enam tükk aega kineskoopi katsuda...

;
Kineskoobil on ka mahtuvus ja see mahtuvuses säilitatud energia on piisavalt suur, et teha piisava vooluga esmane läbilöök läbi naha kuiva sarvkihi. Edasine säde iseenesest on realaotuse, 15kHz sagedusega, mis pole mitte 50Hz! Pealmise, kuiva nahakihi all on suurepärane elektrijuht koos närvidega. Peale nahast läbilööki säilib nahas kõrvetatud seintega läbilöögi kanal (toru nahas), väga pikka aega, sest kõrvetatud biomaterjal ei taastu nädalate ega ka kuudega ja iga kätepesuga annab see kanal tunda valulikult pisikestestki potentsiaalide vahest, otse närvidele naha all. Kasvõi galvaanikast tingitud pingete olemasolust, meid ümbritsevas keskkonnas. Muidugi jääb see valulik olukord pikaks ajaks meelde ja ei kutsu edaspidi tuhandete voltidega naljatama!

[Svago]

Vs: 600kV?

Läbilöögipinge õhus sõltub õhuniiskusest, sagedusest, elektroodide kujust (teravik, tasapind), rõhust, temperatuurist, õhu ühtlusest jne. Läbilöögipinge sõltuvus ei ole lineaarne, väiksematel vahekaugustel on kV/mm väärtus suurem. Olenevalt elektroodide kujust on läbilöögi pinge õhus 1,7..3,2kV/mm normaaltingimustel.
TV puhul sõltus kõrgepinge väärtus kineskoobi tüübist ja diagonaalist. 61cm värvi TV oli 25kV ja 67cm 28kV. Max oli lubatud 31kV.
Suurima väljundpingega elektronsüütel oli sädevahemik koormuseta 40mm. Enamus süütepoole sellist pinget ei kannatanud. Uuemad töötasid normaalset 20mm sädevahemikuga. Osad vaid 10mm.
Kunagi sai remonditud ka 1kW sõjaväe raadiojaamu P-118M. Sellel oli lõpulambil 2300V anoodpinge.
Nagu ka TV, tuli remondiks anoodpinge korduvalt lühistada. Õppuste aeg oli väga kiire ja kasutasin selleks vastu korpust toetatud armatuurrauda. Eestlasi hästi ei usaldatud ja tööd jälgis väeosa politruk. Esimese pauguga hakkas tal suits hammaste vahel värisema ja siis kukkus pükste peale.
Teatud põhjusel kustus ainult kohe ära

[RaunoK]

Vs: 600kV?

;
Kineskoobil on ka mahtuvus ja see mahtuvuses säilitatud energia on piisavalt suur, et teha piisava vooluga esmane läbilöök läbi naha kuiva sarvkihi. Edasine säde iseenesest on realaotuse, 15kHz sagedusega, mis pole mitte 50Hz! Pealmise, kuiva nahakihi all on suurepärane elektrijuht koos närvidega. Peale nahast läbilööki säilib nahas kõrvetatud seintega läbilöögi kanal (toru nahas), väga pikka aega, sest kõrvetatud biomaterjal ei taastu nädalate ega ka kuudega ja iga kätepesuga annab see kanal tunda valulikult pisikestestki potentsiaalide vahest, otse närvidele naha all. Kasvõi galvaanikast tingitud pingete olemasolust, meid ümbritsevas keskkonnas. Muidugi jääb see valulik olukord pikaks ajaks meelde ja ei kutsu edaspidi tuhandete voltidega naljatama!

Kusjures selline täpike pole ainult telekaga kokku puutudes tekkinud, kunagi sain sellise sõrme otsa vana OU-11 võimendiga, millel lõpus üks ja ainuke 6R3S, piisas ainult näpuga anoodi klemmi puudutamisest, kuskil vahel ei olnud, kui läks genereerima ja tuligi ära see täpike nagu nõelatorge oleks.

[rainadov]

Vs: 600kV?

Täenduseks hr. RaunoK jutule ja oma üllitisele. Mina sain sellest kõrbenud täpikesest-toruotsakesest, mille sisse võis õmblusnõela teraviku poolega püsti seisma panna, alles siis lahti kui žiletiga fileerisin oma naha sellelt kohaltm mõne ruutmillimeetri ulatuses kogu kuiva naha paksuselt. Peale seda see koht taastus-kasvas kinni ja elu läks edasi! Tuletan meelde, et kineskoop oli enne teisaldamist ~10minutit pingevaba ja ka testri juhtmega plaksuga tühjaks laetud omateada, aga ... laeng koguneb pikkamööda uuesti, sest mööda kinesdkoobi sisemist söekihti ta ühekordsest lühistamisest kõik ära ei jookse ning seda lühistamist tuleb ikkagi korrata. Eks see klaasanumalt saadud "plaks" jäi ka mulle igaveseks meelde! Ei tapnud, aga tegi targemaks!

[Svago]

Vs: 600kV?

Mulle aitas 40 000V oma esimesest kooliaegsest türistorsüütest ja ärkasin laua all. Säde oli õhus 40mm ja süütepoolist sain ka lahti. Täppe küll polnud, kuid käed olid nii väsinud, et ei jaksanud neid tükk aega üles tõsta.
Autoremonditehases praktikal olles nägin nii kõva meest, kes pani mõlema käe randmed mootori plokikaanele. Siis lühistas näppudega kõrgepinge ja mootor jäi seisma

TV remondil olin seetõttu eriti ettevaatlik. Ükskord oli ühel värvi TV kõrgepinge lamp 6P45S läbi.
Ca 22 aastane peretütar küsis, et mis telekal viga on. Vastasin, et läbi on see kõige suurem lamp, kuid mul pole kahjuks uut kaasas. Ta tõi siis 150W lambi ja ütles, et suuremat neil pole, ehk see ikka sobib

[dumb_user]

Vs: 600kV?

Minu haigem kogemus oli kui kliendi juures kodus mingit mustvalget telekat lappisin. Tirisin kaane maha. Telek oli ikka übertolmune seest. Miskipärast oli ta sisselülitet olekus ja ma rääkisin, et mnjaa, siit peaks vist tolmu ära korjama ja siis alles viga otsima. Ise olin teleka taga ja tööriistakott oli tiba eemal. Läksin siis mingi vidina järgi ja mõni sekund hiljem ümber pöörates hakkas väga kiire. Peretütar oli märja lapiga telekasse sukeldunud. Midagi ta siiski maha ei põletanud ja ka ergutav impulss jäi tal saamata.