Kiirgusinfo

[martinj]

Vs: Kiirgusinfo

Endise TTÜ endise Raadio- ning Sidetehnika instituudi endine töötaja rääkis mulle järgmist juttu.
Vist isegi käis tollasest kollasest ajakirjandusest läbi.
1990ndad.
Mobiilimastide püstiajamise aeg.
Inimesed tulevad siis kurtma, näe aeti meile lähedale see mast püsti, nüüd meil pea valutab, süda paha ja üldse on see kiirgus üks jube paha asi.
Lähevad siis endise TTÜ endised radistid kohale. No ei ole seal mitte mingisugust üle normi lubatavat kiirgust.
Suheldi siis mobiilioperaatoriga ja selgus, et masti polnud veel tööle pandudki .

[olavsu1]

Vs: Kiirgusinfo

stress ja üle muretsemine tekitab füüsilisi valusid. rahustid on sellejaoks...

[Svago]

Vs: Kiirgusinfo

Huvitav, kas kaugloetavad elektriarvestid enam ei kiirita. Pole nagu enam selleteemalisi artikleid enam lugenud. Või on kõik artiklikirjutajad kiirguses oma otsa leidnud. Ilmselt sama kordub ka kaugloetavate veemõõtjatega, ainult aega vaja.

Enamik arvesteid kasutab info edastamiseks arvestist alajaama samu elektriliine, mille kaudu ka elekter majja jõuab.
Väike osa arvestitest edastab arvestist info mobiilside teel (GSM ja 3G andmeside tehnoloogia abil).

Kaugloetavad arvestid mõõdavad tarbitud elektrikoguseid (kilovatt-tunde) iga tunni kohta. Selline intervall on kehtestatud elektrituruseadusega.

[A.R.]

Vs: Kiirgusinfo

mõõtja on ultraheliga

Kas ultraheli signaal läheb pikki veetoru või tehakse ikka mingi elektriline variant saatmiseks?
(Vaalad pidid infraheliga palju kilomeetreid omavahel sidet saama luua.)

[stosoorok]

Vs: Kiirgusinfo

Tekib küsimus miks teletorni/mastide ümbruses inimesed magada saavad kus saatjate võimsused on kW mitte mW? Pole kuulnud, et keegi tahaks teletorni maha võtta...

[rainadov]

Kiirgusinfo

Andmed lähevad mööda elektriliine abonendi mõõtjast alajaama ja sealt edasi jällegi mööda elektriliine keskandmeside serverisse. Sealt siis nopitakse iga tarbija eraldi välja.

Teletorni antennide suuna diagramm on selline, et põhi energia on suunatud horisondile ja seega jookseb see lähedal elavatel üle pea.

[A.R.]

Vs: Kiirgusinfo

Tekib küsimus miks teletorni/mastide ümbruses inimesed magada saavad
kus saatjate võimsused on kW mitte mW? Pole kuulnud, et keegi tahaks teletorni maha võtta...

Eks nad küpse, elu nagu mikrolaine ahjus.
Kunagi oli Tartus keset linna segaja jaam - tänavalambid ümberringi põlesid.
***
Olin sõjaväes (1963-66) mõõtelaboris ja mõõtsime seal ka kõrgusradari välja.
1 km kaugusel oli väli selline, kus inimsel oli lubatud viibida kuni 10 min.
Jaama juures päevavalgus torud helendasid nagu oleks vool sees.
Seal kõrval maja akendel oli võrgud ees ja seal taga oli väli "olematu".

[rainadov]

Vs: Kiirgusinfo

Tekib küsimus miks teletorni/mastide ümbruses inimesed magada saavad kus saatjate võimsused on kW mitte mW? Pole kuulnud, et keegi tahaks teletorni maha võtta...

; Elektromagnetvälja tugevus oleneb ka kaugusest antennist. Lähitsoonis, mis oleneb lainepikkusest, kukub trastiliselt eksponentimööda. Palju hullemas seisus on need, kellel on see mobla pidevalt pealigi! 900MHz on ~8,3 cm. See on lähitsoon praeguses GSM moblasides. Kuna ka kiirgustsoonis viibimise ajafaktor mängib märgatavat rolli, siis me ei lobise ju moblaga pidevalt. Hullemas olukorras peaks olema need, kellel on "sinihamba" vidin pidevalt kõrva juures. Neid jällegi päästab see, et "sinihamba" saatjate võimsus on meeletult pisike. Psüühika peale mõjub rohkem juba mürarikas keskkond! See on momendil hullem tervise tapja inimestel, kui elektromagneetiline kiirgus.

[Svago]

Vs: Kiirgusinfo

Andmed lähevad mööda elektriliine abonendi mõõtjast alajaama ja sealt edasi jällegi mööda elektriliine keskandmeside serverisse. Sealt siis nopitakse iga tarbija eraldi välja.

Alajaamas on infokoguja, mis peab sidet mööda elektriliine tarbijate kaugloetavate arvestitega ja teistpidi on GSM modem, kust läheb info telekommunikatsiooni võrkude kaudu Elektrilevi infosüsteemi. Vastav arvutiprogramm arvestab elektrikogused iga tarbija kohta ja on ka info rikete kohta.

[rainadov]

Kiirgusinfo

Arvestab, aga rikkest abonenti ei informeeri! Täielik ükskõiksus ja ... tulemuseks majade põlengud, sest postist kuni tarbijani on ühendus ... tarbija hooldada. Seega tarbija ühenduse kummalegi otsale ligi ei pääse. Üheltpoolt kusagil posti otsas ja teiseltpoolt plommitud! Mis seisus ühendav kaabli-liinijupp on tarbija ei saa kelleltki teada. Teadjate poolt toimub täielik infosulg! Selliseid looduse meelevallas olevaid fiidritejuppe on Eestis tuhandeid! Vaikselt on vastutus EE poolt JOKK varjus veeretatud tarbija kaela, kellel enamisel pole asja kohta teadmisi ega oskusi! Kuna seda peetakse normaalseks, siis jääb oodata järgmisi põlenguid ja laipu!

Alajaamas on infokoguja, mis peab sidet mööda elektriliine tarbijate kaugloetavate arvestitega ja teistpidi on GSM modem, kust läheb info telekommunikatsiooni võrkude kaudu Elektrilevi infosüsteemi.

Alajaam on kaugel ja sealt lähtuv elektromagnetväli on tarbijale juba tühine.

[W@ldur]

Vs: Kiirgusinfo

Miks abonenti rikke korral tülitada, tal elektrit pole ja tõenäoliselt põhjustab vingumürgituse. Viga teada, vaikselt korda teha ja rahu majas.
Kui südasuvel jäätist täis külmik sulama hakkab, sulab see ka peale informeerimist.
Väike iroonia kuulub asja juurde.

[rainadov]

Vs: Kiirgusinfo

Vastuseks hr W@ldurile. Nad ei tee korda kunagist enda bilansis olnud ühendust! Vastuseks on ainult , et elektrilepingule allkirja andsite, järelikult siis oli kõik korras. See korrasolek on tarbija mure nüüdsest, samas talle ei teatata ka asjade tegelikku seisu! Kusagil põleb mingi tuluke kilbis, teises kohas põleb maja ja mis siis? Põlevad ja kustuvad kunagi niikuinii!

[moi]

Vs: Kiirgusinfo

Kas ultraheli signaal läheb pikki veetoru või tehakse ikka mingi elektriline variant saatmiseks?
(Vaalad pidid infraheliga palju kilomeetreid omavahel sidet saama luua.)

Ultraheliga mõõdetakse vee hulka, vastu ja pärivoolu levimise kiiruste vahest saadakse vee kiirus ja siis arvutatakse vooluhulk.

[Svago]

Vs: Kiirgusinfo

Ultraheliga mõõdetakse veel hulka, vastu ja pärivoolu levimise kiiruste vahest saadakse vee kiirus ja siis arvutatakse vooluhulk.

Juba enne 90-ndaid kasutati Tallinna VPJ selleks otstarbeks Samara tehase Akustrone.