„Kirurgitöö“ e. mis karul kõhus on. Saab võrrelda 2T ja KT siseehitusi:
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
-
-
Vs: Transistoride siseehitus
Minul jääb võõrast pildist väheks, peab ise tegema, nägema, katsuma...
-
Vs: Transistoride siseehitus
Ma olen ka mõne rauasaega lahti lõiganud – tollal veel realakat polnud ja rauasaag ei kuumuta ka korpust üle. Pilti kahjuks tookord ei teinud. Liikus ju mingi linnalegend, et 2T on KT-st erinev ja sellel on väga salajane kristall sees. 2T818A ja 2T819A sees pidid olema lausa Motorola kristalli koopiad
Mõõtsin makile väikese müraga transistore. Väga väikese müraga 2П303A ei olnud mul mõõtmiseks väga palju. Kuid häid on ka КП303A hulgas – ega siis kõik 2П ei praagita КП-ks ainult mürade pärast. Erinevaid parameetreid mõõdetakse 2П jaoks mitmeid kümneid (olenevalt приемка-st) ja kui mõni parameeter militaarseks otstarbeks ei sobi, siis ongi väljatransistoril КП markeering. (Päris tihti suurema töötemperatuuri pärast). Ka Estonia-010 eelvõimendis võib neid КП markeeringuga kohata.Comment
-
Vs: Transistoride siseehitus
Nagu ma kooliaja loengutest mäletan, algas vene komponentide projekteerimine mikroskoobi all.
Eks selleks tuli ka korpus eelnevalt lahti lõigata. Antud viites on tehtud tohutu kirurgitöö (lausa 31 lk. transistore) Ilmselt selleks, et võrrelda omavahel militaarseid, aparaadiehituse ja laiatarbe omi - see oleks nagu omade tööstusspionaaž
Mul tekkis vahepeal veel üks idee elektronsüüdete osas ja vaatasin, et mis Venemaal ja mujal selles valdkonnas uut on. Vene keeles on ilmunud selles valdkonnas erinevatelt autoritelt mitmeid mahukaid teatmikke.
Näiteks: Справочник по устройству и ремонту электронных приборов автомобилей в 5 томах
1. ja 2. osas on vaadeldud päris põhjalikult erinevaid süütesüsteeme, tööpõhimõtte kirjeldusi, neis kasutatud komponente, toodud palju erinevaid tööstuslikke skeeme ja trükkplaate.
See põhjalikkus oli mu esialgne arvamus – puudus ikkagi täielik ülevaade sädeme mõjust mootori võimsusele ja ökonoomsusele. Polnud lahti seletatud sädeme induktiivse ja mahtuvusliku osa mõju, amplituudi, ajalise kestvuse, kasvukiiruse ja võnkesageduse mõju. Vaid väga põgusalt oli võrreldud türistor- ja transistorsüüte erinevusi. Ma ei arva, et mina olin ainuke, kes vastavaid mõõtekatseid erinevate mootorite ja süüdetega korraldas. Ilmselt on see saladus.
Mind häiris veel osade süsteemide tööpõhimõtte täiesti vale kirjeldus, eriti lääne L497B osas. Venelased on kopeerinud ja valmistanud analoogid L497B, L482 ja L484 süüte spetsskeemidele. Isegi lääne lõputransistori BU931Z on tehtud analoog KT897A (metall) ja KT898A (plast). Oma kogemustest mäletan, et need lääne L497B ja BU931Z ei hiilanud eriti oma töökindlusega, ungari kommutaatorites need olidki.
Vene analooge tollal veel ei olnud ja nende töökindluse kohta ei oska midagi öelda. Seevastu tollal kasutatud K1401UD1 militaarne keraamilises korpuses 4 Nortoni võimendit oli väga hea töökindlusega. Kehvake oli lõputransistor KT848A.
Mina kasutasin militaarset min 500V kiiret darlingtoni ja see oli super. Vaatasin lääne uuemaid analooge ja pole leidnud siiani neile võrdväärset. Näiteks küllastus 8A juures – lääne omad 1,8V ja vene omal 1,0V. Vaid mõnel üksikul oli 1,1V. Hiljaaegu avastasin, et mullegi oli antud 4 transistori KT897A katsetuseks Ilmset variandiks, kui neid militaarseid ei suudeta rohkem hankida.
Uskumatult palju oli toodetud erinevates tehastes kommutaatorite erinevaid variante ja elektroonilisi oktaankorrektoreid. Ka korrektorite osas olid lahendused jäänud vaid poolele teele. Paljud lahendused meenutasid ajakirjades ilmunud skeeme, mille autorid olid asjaarmastajad. Isegi üks tööstuslik süüteplokk oli ühe minu kõige lihtsama nägu, erinevus oli vaid kasutatud kehvemates komponentides.
Tollased kommutaatorid olid Al karbis, mis tagas hea jahutuse. Tänapäevased on väiksel Al plaadil keraamilisel alusel kompaundi valatud hübriidskeemid. Põhiline on masstootmise lihtsus ja odav omahind.
Oma uue idee katsetamiseks oleks mul vaja mõnda vene motika vahelduvvoolu generaatorit, et istutada see vähemalt 8000..12000 pöördega elektrimootori võllile. Pole veel ainult leidnud kasutatud, korras ja normaalse hinnaga. Uued hiinakad on isegi odavamad Esialgu sain katsetuseks Stihl sae oma.
Comment
-
Vs: Transistoride siseehitus
Kahju, et mikroskoopi praegu käeulatuses pole, et pilte teha. Olen romuplaatidelt mittevajalikke mikroskeeme pliidi all söetüki peal kuumutanud, nii et kristalli kätte saab. Peab parasjagu kesta põletama, et kristall kahjustada ei saaks, aga kestamaterjal ilusti söestuks ja lahti tuleks. Kristallid olen liiminud ritta plaadiribale. Mikroskoobi all vaadates on osad nagu suurlinnade kaardid kvartalite, majade ja parkidega. Osadelt vanadelt mäludelt loeks visuaalselt pealoleva koodi ka välja: 0 on tume ja 1 hele.
Transistorite kiipe saab ka nii kätte, aga need on väikevõimsuslikel tükkidel alla millimeetrised ruudud.Comment
-
Vs: Transistoride siseehitus
Vanasti, kui kullapalaviki oli, siis happed pistsid kõik nahka alates terasest ja lõpuks kuningveega kuni kullani ning puhtad Si kristallid jäid alles. Sõjaväe komponentides ei koonerdatud kullaga ja muude kallite materjalidega.
Eks neid kristalle sai kõige rohkem imetletud stereomikroskoobi all elektroonikakomponentide tootmises vastavates tehastes. On tõesti päris huvitav vaadata ja koolis õpitud tehnoloogiaid meenutada. Olen kasvatanud uurimisinstituudis 80X600mm Si monokristalle, uurinud nende defekte ja elektrilisi omadusi. Koolis oli selline õppeaine nagu kristallograafia. Olen tegelenud ka komponentide materjalide arendusega. Kunagi kollektsioneerisin erinevaid transistore, dioode - kuid need sai kingitud ühele koolitajale. Ühe lahtilõigatud transistori metallkorpuse kasutasin šablooniks aukude puurimisel radikale.
Op amp siseehitus on palju huvitavam (kristall ja skeem):
Keskel: Interactive chip viewer
Comment
Comment