Soovitage head kirjandust optikast

[martinj]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

Mitte et ma tahaks su entusiasmi kuidagi vähendada (entusiasm on edasiviiv jõud), aga sa pead lisaks laseriga infolugemisele (mis iseenesest on lihtne väljakutse) lahendama träkkimise. Et oleks ikka midagi välja lugeda.

Eks asi tehakse samamoodi, nagu Lego robot joont jälgib.

[RaunoK]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

Teooria tundub lihtne vaatamata siia postitatud pdf-le. Näiteks joont saaks järgides valgustades laseriga optimaalse nurga all plaadi tsentri suunas, tekivad triibud ja optigaga suurendades fotoanduritele piisavaks. Teise laseriga suunata kiir ka optimaalse nurgaga pikki vagu, peegelduse iseloom nt seinal hakkab muutuma, täppis reguleerimist saaks ehk veel sarnaselt teha sarnaselt nagu CD-mängija luemispeas. Signaali saaks kätte suunates laserid risti vagude vastaskülgedele natuke vähem kui 45-kraadise nurga all, võimaliku vastatstiku valgusreostuse vastu aitaks, nt laserite vahelduv kommuterimine koos anduritega või eri lainepikkusi kasutades.

Füüsikud võivad ka kohe maha teha, kui näete ebaloogikat (sargasmita).

[Starfish]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

Veel peab kompenseerima plaadi üles-alla lainetuse, muidu võib laserkiir vaost vahepeal välja hüpata.
Vinüülplaadi ebatrentrilisusega peaks vao järgimine ise hakkama saama.
Kui sa kommuteerima hakkad siis läheb asi digiks.
Siis sõltub analoogsi jäljendus kommuteerimise sagedusest.

Kas nii poleks mõeldav et laserkiired tulevad ülevalt keskelt (vao tsentrist)? sedasi ei lähe kiired risti.

[martinj]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

Kas laserkiiri ei saaks ära polariseerida, pärast paneks polarisaatorid ka vastuvõtja ette.
Kaugust plaadist saab ju mõõta ning süsteemi sellega kaasa "loksutada".

[RaunoK]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

Veel peab kompenseerima plaadi üles-alla lainetuse, muidu võib laserkiir vaost vahepeal välja hüpata.

Kui sa kommuteerima hakkad siis läheb asi digiks.

Teise laseriga suunata kiir ka optimaalse nurgaga pikki vagu, peegelduse iseloom nt seinal hakkab muutuma

Kellel laser, teeb katse ja järeldab.

Laserite ja andurite vaheldumisi lülitamist ma küll digiks ei tahaks väga nimetada, signaali intentsiivsus hakkab sõltuma kiire tugevusest, mis lühikese pulsi ajal tagasi peegeldub.

Aga polariseerimist.. peab vist jälle selle eestikeelse laseritest jutustava raamatu võtma.

[W@ldur]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

Mul tekkis üks küsimus, kes oled? Siin on mõningaid sarnasusi sinu ja ca 10-aastase taguse kasutajaga karuTEC vahel, pisut halvustav ja üleolev. Minu poolest võid võimaliku karmavõla pärast edasi rebida, palun ka modesid, et ta saaks rahus edasi ära panna, mitte ei seataks mind martk pärast looduskaitse alla.

Peamine oleks, et ma laserplaadimängija mõtte maha viskaks ja oma elu selle loobumise pärast lihtsamaks teeksin.

Oh jah... lumehelbekeseks ei tasu ka muutuda.

[Pläsku]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

Ilus pilt http://lasers.org.ru/forum/attachmen...eder-gif.9680/
ja palju unejuttu. http://lasers.org.ru/forum/threads/Л...;к.1613/

[martinj]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

Aga, kui kogu rehkendust ei jõua, tee pool.
Proovi esialgu mehaanilist trakingut (tavaline helipea), millele poogid külge laservastuvõtja.

Mul tekkis kah mõte, kuidas saaks vinüülplaati kuulata (lõhnab startupi järgi) . Vaja on vaid piisava lahutusega (telefoni) kaamerat ning äppi, mis selle pildi heliks tõlgiks. Teed plaadist pildi ning kuulad.

[marley]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

natuke teistpidi lähenemist ka, päris huvitav värk:

http://www.ds-audio-w.biz/?page_id=39

[Mephistopheles]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

Aga miks ei istu sama ylesehitus nagu on cd m2ngijal? Pea kyljes olev optika on varustatud poolidega ning asub magnetite vahel - v6imaldab liigutada l22tsekest x-y-z suunas. Pea ise on samm-mootori kyljes h6reda keermega latil. Laserkiir lastakse l2bi pooll2bipaistvast kaldpeeglist ja tagasi peegeldunud kiir peegeldatakse andurisse. V6i oli see vastupidi. Teoorias tundub lihtne, kuid praktikas selle laseri, anduri, peegli ja l22tse paika timmimine ei ole just mitte v6imatu aga raske kindlasti. Matemaatika v6iks olla teine emakeel.

Vajusin siin m6ttesse, et kuidas see stereo yle tuleb? Kahe peaga? Esimesele peale viivisliin vahele?

M6te on huvitav ja v2ljakutsuv. Miks mitte nokitseda, kellelegi ju sellega liiga ei tee. Kui muud ei saa, siis optika saab rohkem selgemaks ja sina peale Ning tehniliselt huvitavad lahendused

OT: Mina n2iteks hetkel yritan disainida endal autoraadiole kommutaator-eel-l6ppv6imendit, kus sisendeid on neli ja sterost tehakse viivistega “ruumiline” quadro heli. On t2itsa yks TDA7XXX kivikene olemas, mis peaaegu sellist asja oskab. Tema miinuseks on see, et selle k6ige juhtimine tuleb mikroga teha, aga see ei istu sellesse vanasse raadiosse, kuna v2limus peab j22ma samaks. Seega mul on lahenduses kamaluga analoogsignaali t88tlemiseks kivikesi. Kas tundub m6istlik - ei tundu, aga on kuradima p6nev. Esialgne skeem on paberil - peab plaadil j2rgi proovima

[Starfish]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

Tore oleks küll kui saaks blogist lugeda protsessi kohta aga tegelikult hea soovitus on ikkagi seda omaette nikerdada, kui saab valmis siis patent ja alles siis sellega avalikuse ette tulla, ideede varastamine on igapäevane nähtus, siis istud külmas toas, till pihus ja keegi teine teenib sinu idee pealt miljoneid...

[A.R.]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

kui saab valmis siis patent ja alles siis sellega avalikuse ette tulla.

Mis sellise PATENDI taotlemine, uuring ja hoidmine maksma läheb?
Ja siis peab hakkama veel (keegi) tootma et neid miljoneid teenida.

[Starfish]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

Laseriraamat (H. Käämbre, 1978)

[Shele]

Vs: Soovitage head kirjandust optikast

Mis sellise PATENDI taotlemine, uuring ja hoidmine maksma läheb?
Ja siis peab hakkama veel (keegi) tootma et neid miljoneid teenida.

Nõukaajast kogemus, et patendiametnikus olid nagu puugid, kui haistsid mingitki kasu. Tühjagi pole muutunud ja taotlustasud on sigakõrged.