Internetkoju

[urmas78]

Tere

Üle eesti tehakse optilisi liitumisi, mis on tore. Hakkasin sõlmima ja lugesin liitumislepingu üldtingimusi.

https://www.internetkoju.ee/tingimused/

Seal punkt et iga aasta peab maksma raha. Kohustus.
Ja ei ole mingit võimalust lõpetada lepingut.
Et siis 200 aasta pärast kes majas elab maksab lõputult hooldustasu kuigi siis võibolla pole enam seda kaablit vaja aga lepingut ei saa lõpetada? Et tundub mis seal ikka aga siiski ma ei tahaks lõputuid kohustusi võtta.

Lepingut saab lõpetada enne optika kohalevedamiseta. Aga hiljem ei ole nagu mingit võimalust.

Mida siin rahvas arvab kas lepingut mille üldtingimustes ei ole lõpetamise võimalust on siiski võimalik lõpetada? Kas julgeksite liituda lepinguga mida ei saa lõpetada üldtingimuste järgi?

[@ndres]

Vs: internetkoju

Kui ma õigesti aru saan, siis tegeletakse kiurendiga

Eesti Andmesidevõrk rendib oma võrgus välja fiiberoptilise kaabli kiude paarikaupa järgmistel üldpõhimõtetel:

Ja valikus on

Tähtajatu tooteleping:

• Kehtib seni, kuni üks lepingu-pool soovib lepingu lõpetada. ASV peab soovist ette teatama vähemalt 12 kuud ja klient vähemalt ___ kuud.
• Lepingu sõlmimisel tuleb tasuda ühe kuu kiu rendihind liitumistasuks.
• Kiu rendihinnaks on kehtiva hinnakirja hind.

Tähtajaline leping:

• Kehtib 3-7 aastat vastavalt kokkuleppele lepingu sõlmimisel.
• Kui enne perioodi lõppu pole kumbki lepingu pool avaldanud soovi lepingut lõpetada või muuta, pikeneb leping automaatselt sama perioodi võrra samadel tingimustel.
• Lepingut ei saa kumbki pool ühepoolselt ilma sanktsioonideta lõpetada enne lepingu perioodi möödumist.
• Lepingu sõlmimisel liitumistasu ei rakendata.
• Lepingus on fikseeritud maksimaalne toote hind. Kui kehtivas hinnakirjas hind langeb, siis langeb see ka tähtajalise tootelepingu kliendile, kuid hinda ühepoolselt lepingu perioodi jooksul tõsta ei saa.

Selleks et internetti koju saada, on Sul vaja leida ka teenusepakkuja/operaator.
Ma pigem alustakski operaatorist.

[OSX]

Vs: internetkoju

Kui ma nägin milline e-kiri saadeti, tundus mulle see nagu nigeeria õngitsuskiri, ausalt öeldes...

Mis puutub sellesse hooldustasusse, siis ilma liitumislepingut käsitlemata jäi mulje, et see rakendub juhul kui teatud kuude jooksul ei ole ühegi teenusepakkujaga ühendust kasutusele võetud, sest jääb ASV'l saamata kiurendi raha teenusepakkujalt. Mis veel - küsitakse raha ette, kui samas pole üldse isegi kindel et konkreetsesse kohta ikka saab kaabli, kui selgub et ei saa, lubatakse raha tagastada. Ja sõlmid praegu lepingu, saad taganeda sellest 14 päeva jooksul, võrgu aga võid tuppa saada ilmselt mitte enne 2020 aasta kevadet. Niisiis, tuleb kahe kuu pärast Elektrilevi uksele ütleb et nädalaga saab otsa tuppa, ei saa enam ära öelda ASV lepingust. Mulle tundub et see on mingi skeem millega ära võtta Elektrilevi potensiaalsed kliendid. Seejuures ei küsi EL raha ette, oskab juba öelda millised teenusepakkujad selles võrgus teenust pakuvad. ASV ei oska paregu midagi konkreetset peale raha küsimise, sedagi tahetakse natuke rohkem kui kodulehel kirjas. Sisuliselt küsitakse protsendita laenu aastaks ajaks. Raske usaldada sellist asja.

Mingit promomüra kah - https://tehnika.postimees.ee/6505957...netiprojektile

https://lounaeestlane.ee/louna-eesti-kiire-interneti-projekti-vastu-metsik-huvi-liinid-umbes/

[urmas78]

Vs: internetkoju

Kaablit veel pole. Eelliitumislepinguid sõlmitakse. Teenusepakkujad ei tea kas nad hakkavad seal midagi pakkuma ja mis hinna eest.

[a1]

Vs: internetkoju

Ma kahtlustan, et Tarbijakaitse ei aksepteeri sellist lepingut.
Põgusalt lugedes jäi mulje, et 150€ küsime, aga ega me midagi selle eest ei garanteeri, ehk mäng ilmselt käibki sellele, et osa seltskonda ei viitsi nendega vaielda ja loobuvad rahast.

Endal vask olemas, kunagi sai optika jaoks ka avaldus tehtud, aga nüüd, olles kuulnud võimalikke teenuse hindu, ausaltöelda huvi pole.
Aga turundusliku mula mõttes võib minu avaldusega vehkida küll stiilis "huvi projekti vastu on endiselt väga suur".

Ei käi see võrgu ehitamine metsa nii lihtsalt.

[OSX]

Vs: internetkoju

Me pole ainsad kes kahtlevad - https://lounaeestlane.ee/voru-vallav...kahtluse-alla/

[vasaraonu]

Vs: internetkoju

Veel infot:

https://tehnika.postimees.ee/6508883/palju-segadust-louna-eesti-internetiprojekti-umber

Palju segadust Lõuna-Eesti internetiprojekti ümber

Aivar Pau
ajakirjanik

27. jaanuar 2019, 12:19

Mitme Lõuna-Eesti valla elanikelt on asunud ülikiire interneti liitumislepingute liitumistasu küsima segase tausta ja selgete garantiideta ettevõtmine.

Selle nädala esmaspäeval laekus kümnete tuhandete elanike postkasti aktsiaseltsilt Eesti Andmesidevõrk pakkumine sõlmida liitumisleping, maksta 153 eurot liitumistasu ning jääda lootma kirjas antud lubadusele, et juba aasta lõpus veetakse valguskaabel esimeste kodude ja ettevõteteni.

Projekt kannab nime «Internet Koju» ning saatjad väidavad, et see valmib kohalike omavalitsuste ja erasektori koostöös. Paraku selgub, et see on vaid pool tõde, ning tegelikkuses pole tänaseks selge, mida kujutab endast kirjas toodud erasektor ja milline on omavalitsuste roll selles.

Tõsi on see, et juba aastaid on Euroopa Liidu struktuurifondide raha abil Lõuna-Eestis ligi 700 kilomeetri interneti põhivõrku rajanud Antsla, Elva, Võru, Kanepi, Rõuge, Otepää ja Põlva valdade osalusega MTÜ Eesti Andesidevõrk. Justnimelt MTÜ, mitte AS. Ja justnimelt põhivõrku, mitte nn viimast miili. Euroopa Liidu rahade eest ei tohigi lõppklientide ühendusi luua.

Kliendiühenduste rajamiseks loodigi möödunud aasta 7. augustil Eesti Andmesidevõrgu AS. Aadress täpselt sama, mis MTÜl – Pikk 15a, Võru. Kuid siit segadused algavadki.

Esiteks segadus aktsiaseltsi omanike ümber. Äriregistri andmeil on ettevõtte ainus juhatuse liige Tallinnas tegutsev advokaat Keijo Lindeberg, kes vaevalt midagi valguskaablist ja selle vedamisest teab. Ettevõtte 100 protsendi aktsiate omanikuks on valdusfirma United Broadband Capital OÜ, mille ainus nähtav omanik ja vedaja on samuti Lindeberg.

Seega ei paista mitte kuskilt välja, et omavalitsused oleksid aktsiaseltsiga kuidagi seotud. Lindeberg ise väitis sel nädalal Postimehele, et esialgu on vaid kokkulepe, et kohalike omavalitsustel tekib 50-protsendine osalus läbi MTÜ Eesti Andmesidevõrk, kuid millegipärast pole aktsiakapitali jaotamist siiamaani lõpule viidud.

Seda veel viis kuud pärast aktsiaseltsi asutamist. Ettevõtte nõukogust leiame sellele vaatamata mitmeid omavalitsusjuhte, nende seas on näiteks Andrus Seeme ja Priit Lomp, aga ettevõtjad Tiit Niilo ja Hardi Haring (SkyLive Telecom, nüüdse nimega Elevi).

United Broadband Capitali tegelikke rahastajaid Lindeberg avalikustama ei soostu, väites, investorite nimed avalikustatakse pärast seda, mil nende lõplik nimekiri on teada.

Liitumislepinguid pakkuv masspostitus oli aga juba välja saadetud ning segaduses rahvas asus küsimustega vallamaju pommitama – kui usaldusväärne see pakkumine ikkagi on.

Selle nädala neljapäeval toimus Põlvas lõpuks segaduste lahendamiseks kohtumine, kus said kokku Antsla, Rõuge, Võru, Elva, Otepää, Kanepi ja Põlva valdade esindajad ning MTÜ Eesti Andmesidevõrgu ja Eesti Andmesidevõrgu AS esindajad.

Sündis avaldus, mille Elva abivallavanem Mikk Järv võttis kokku sõnadega: «Eelpoolnimetatud vallad on küll MTÜ Eesti Andmesidevõrk asutajaliikmed, kuid Internet Koju projekti ehitab välja Eesti Andmesidevõrgu AS ja seetõttu ei saa vallad anda lisagarantiisid, et Eesti Andmesidevõrgu AS lubatud liitumised ka kõigile lepingu sõlmijatele valmis ehitab.


Seega ei mingeid omavalitsuste garantiisid. Küll aga manitsesid omavalitsused elanikke liitumislepingut sõlmides lugeda tähelepanelikult selle tingimusi.

Ja need tingimused on teine asjaolu, mis rahvas segadust on tekitanud.

Näiteks selgub neist, et majapidamine või ettevõte, mis lepingu alusel on endale valguskaabli majja saanud, saab endale igavesest ajast igavesti kohustuse tasuda selle eest hooldustasu. Jutt käib sellest, et kui klient pole sõlminud ühegi internetiteenuse pakkujaga – näiteks Telia, Elisa või Tele2-ga – lepingut, siis tuleb maksta 36 eurot aastas hooldustasu AS Eesti Andmesidevõrgule.

«Eesti Andmesidevõrgu AS-il on õigus nõuda teenuseid mittetarbivalt liitujalt hooldustasu, aga lähtume ka konkreetse situatsiooni eripäradest. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et rajatud sidevõrku tuleb hooldada ka siis, kui seda hetkel liituja poolt aktiivselt ei kasutata. Seetõttu näevad üldtingimused ette õiguse nõuda hooldustasu, mille eesmärgiks on katta reaalselt Eesti Andmesidevõrgu AS-il tekkivad kulud,» selgitas Keijo Lindeberg esimese hooga.

Veelgi enam: olukorras, kus kinnistu vana või uus omanik soovib pärast mõningast pausi hiljem kaabli abil teenuseid edasi kasutada, on ta kohustatud eelnevalt kogu hooldustasu võlgnevuse tasuma.

Postimehe küsimuse peale, kas tõesti tekib puudub võimalus kaabel nö välja osta või kuidagigi igavesest kohustusest vabaneda, Lindeberg enam nii konkreetset vastust ei andnud. Päev hiljem teatab ta, et «hooldustasu osas on üldtingimused täpsustamisel ning eelduslikult järgmise nädala esmaspäevast täpsustame neid tingimusi.»

Riigilt konkursiga saadud 20 miljoni eest samuti üle Eesti nn «valgetele aladele» viimase miili ühendusi loov Elektrlevi näiteks sellist kohustust oma klientidel peale ei pane.

«Meie tingimustes ei ole ette nähtud regulaarset hooldustasu. Klient tasub Elektrilevile ühekordselt liitumistasu võrguühenduse ehitamiseks ja pärast seda tal enam mingisugust arveldamist Elektrileviga ei ole. Igakuist teenustasu maksab klient internetiteenuse operaatorile – kuid kui klient teenust ei tarbi ja operaatorit ei vali, ei pea ta tasuma midagi,» kinnitas Postimehele Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus.

Teiseks on tekitanud küsimusi liitumine ja liitumistasu. Lepingu sõlmimisel küsitakse tulevaselt kliendilt liitumistasu 150 eurot ja sellele lisatakse vee 3 eurot menetlustasu. Algselt arvestatakse see liitumistagatiseks ja kui liitumisaadressile kinnitatakse ehitusprojekt - see selgub hiljemalt oktoober 2019 -, siis arvestatakse liitumistagatis ümber liitumistasuks, mida kasutatakse ehituse rahastamiseks.

Kui selgub, et liitumisaadressile ei ole võimalik sidekaablit välja ehitada, siis lubatakse summa tagastada – tõsi, ilma 3-eurose menetlustasuta. Eesti Andmesidevõrk lubab, et langetab otsuse, kuhu internetikaabel viiakse ja kuhu mitte, hiljemalt 30.11.2019. Raha tagastamiseks on kliendil otsusest teadasaamisest 20 päeva aega, et esitada ettevõttele raha tagasisaamise taotlus.

Lõppude lõpuks pole AS Eesti Andmesidevõrk andnud teada ka sellest, milliste interneti- ja teleteenuste pakkujatega ta koostööd teeb, et nende teenused lõpuks ka elanikeni jõuaksid.

Nädala lõpus andsid «Internet Koju» võrgu arendajad ja väljaehitajad lõpuks lubaduse saata kõikidele sooviavalduste esitajatele täpsustavate selgitustega kirja. Juba sõlmitud lepingud vaadatakse läbi ja esimesel võimalusel teavitatakse neid, kellele ei ole võimalik ühendust rajada, ning raha makstakse tagasi.

MTÜ Eesti Andmesidevõrk kogus möödunud aasta lõpuks Lõuna-Eesti elanikelt ligi 20 000 interntiga liitumise sooviavaldust.

Nii MTÜ kui AS Eesti Andmesidevõrk tegevjuht Raivo Tammiksaar on eelistanud täpsustavatele küsimustele mitte vastata.

Kahtlused ja kõhklused tunduvad olevat põhjendatud.

[tartu pets]

Vs: Internetkoju

ASV korraldab kaablipaigalduse sõlmest kuni ukseni. See tähendab kaevamist, muti ja rotikindla kaitserüü paigaldamist ja kaabli otstes pistikute keevitamist. Brigaad, masinad jms kõik maksab per meeter. Isegi siis, kui teenusepakkujad ei ole otsustanud, kas nad selles haruvõrgus midagi pakuvad, pead sina erakliendina kinni maksma kaabelduskulud. Sellise lepingu puhul on "taganemine" ainult mitte sõlmimine või maja+krundi edasimüümine.

"Internet koju" oli minu meelest juba aastaid 10 tagasi ja maakohtades pidi kaabelühenduse saama 1km kaugusele kodust. Ehk siis esimese ringi eurorahade eest sama projekti vedamine. AGA mis meie eesti sai? Eurorahadega said erafirmad (elion/telia/elisa jms) oma "G" ühenduse tornidele valguskaablid. Nüüd on teise või kolmanda ringi eurorahadega vahemaa 10-20m linnakutes(krundipiir), 100m peale maakohtades. Kuid hind pole eriti langenud. nt 20m krundi äärest kuni majani läks mu sugulasel mitu tuhat. pluss teenusepakkuja seadmed ja seadistus.

[a1]

Vs: Internetkoju

20m krundi äärest kuni majani läks mu sugulasel mitu tuhat.

See on siis 20 meetrit kuni krundi piirini ja sealt edasi krundi sees majani?

[tehnoloog]

Vs: Internetkoju

Jälgede segamiseks on kaks ASV-d: varasem OÜ + nüüd AS. Ja siis on veel Elering, kes kah kodukandega tegeleb. Viimane pole lubanud 'hooldustasu' tahta.

[OSX]

Vs: Internetkoju

"Internet koju" oli minu meelest juba aastaid 10 tagasi ja maakohtades pidi kaabelühenduse saama 1km kaugusele kodust. Ehk siis esimese ringi eurorahade eest sama projekti vedamine. AGA mis meie eesti sai?

Tegemist oli ELASA baasvõrgu rajamisega, mis ei pidanudki eraisiku kodusse otsaga jõudma. Selle projekti üks tingimus oli et baasvõrk peab asuma konkreetsest asumist mitte kaugemal kui 1,6km. Sellest tulenes ka järgmise projekti nimetus "Viimane miil" (The Last Mile), mille rajamine pidi põhinema erakapitali, mitte kolhoositoetuse abil. Selle taha pugesidki kõik need G-punkte pakkuvad teenuseosutajad, et nemad nagu rajasid siis G tehnoloogiaga selle viimase miili. Veel lõppenud nädalal üks seltsimees oravapuurist kiitles kui hea see G-punkt küll on ja kuidas nemad oma oravapuuriga seda edasi soodustavad. Noh, on nigu on.

20jm eest mitu tuhat välja käia, see sai juhtuda vist ainult Telia'ga. Nemad on kuulsad selliste hindade pärast. Ja kui keegi torises et miks nii palju, toodi esile et ega nemad ei tahagi midagi aga vaat allhankija/paigaldaja odavamalt ei tee. Kes hakkajam, hakkas siis allhankijale hõlma ja sealt vastati tavaliselt, et Telia nõuded on sellised. Hunt söönud, lambad söödud, keegi ei kurda .

[tartu pets]

Internetkoju

See on siis 20 meetrit kuni krundi piirini ja sealt edasi krundi sees majani?

Linnakus paigaldati peakaabel sugulase värava eest mööda tänava äärt. Aia äärest (krundi äärest) majani, õigemini majas ruuteri asukohani 20m.

Selle taha pugesidki kõik need G-punkte pakkuvad teenuseosutajad, et nemad nagu rajasid siis G tehnoloogiaga selle viimase miili.

ELASA oli mu mäletamist mööda etappide algus, millega rajati valgusvõrk keskusteni. Euro projektide raames oli mitu erinevat etappi, millega vahetatakse vask optika vastu. Vist on 3 ring eurorahasid käimas?
Huvitav teada loomulikult, kas mobiilimastid on alati valguskaabliga olnud? Lihtsalt huvitav kokkusattumus, et G tehnoloogiat sai pakkuma hakata alles laiahaardelise valguskaabli paigaldamisega... sest kui olemasoleva vasevõrgu kaudu saab näiteks järgmise põlvkonna 5G mahud läbi masti lasta...milleks seda valguskaablit vaja. aga ma niisama vahutan siin ja viin teemast eemale

[a1]

Vs: Internetkoju

kas mobiilimastid on alati valguskaabliga olnud? Lihtsalt huvitav kokkusattumus, et G tehnoloogiat sai pakkuma hakata alles laiahaardelise valguskaabli paigaldamisega...

Mobla mastid on olnud vase otsas (lühikesed vahemaad), maapiirkondades aga valdavalt raadiolinkidega. Valguskaabliga oli maapiirkondades enne ELA SA tulekut mõni üksik.
Iseenesest peaks maaameti kitsenduste kaardilt ka nägema, kas täna on paela otsas või mitte

[A.R.]

Kas see internet koju on kuskile jõudnud või saadab kirju, lubab ja küsib raha.
Just tuli selline meeldiv kiri.

[A.R.]

Vs: internetkoju

Ja sõlmid praegu lepingu, saad taganeda sellest 14 päeva jooksul, võrgu aga võid tuppa saada ilmselt mitte enne 2020 aasta kevadet. Niisiis, tuleb kahe kuu pärast Elektrilevi uksele ütleb et nädalaga saab otsa tuppa, ei saa enam ära öelda ASV lepingust.

Kas nüüd on internet koju jõudnud?
Üks tuttav räägib et maksis mitu aastat tagasi ja siiani ootab.

Probleem:
Kas maksta ja oodata või jääda kasutama HUAWEI pulka, kodus, suvilas ja Sõrve sääre tipus.
Aega otsustada on kuni 15;12.

Kasutaks targemate kogemust. Kui keegi suu paotaks.