Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

[GU50]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Andmetelt sobiva kaasaegse detaili leidmine obsolete asemele ei tohiks ju probleem olla.

Ei tohiks, aga on. Ja küsimus ei ole välimuses ega erinevas kestas, ikka sisus. Sobiva välimusega detaile võib ju tekitada niipalju kui vaja, aga kui need ei oma eeldatud parameetreid, siis on ju tegevus mõttetu.
Ja täpsustuseks - vaadates kui suur on nõudlus VFet-võimsustransistorite järele (maailmamastaabis, mitte meie konnatiigis), siis ei imesta, et kirjutatakse suvalistele sarnase välimusega purkidele peale soovitud kirjad ja paisatakse ringlusse. Tihti võib seal isegi midagi toimivat sees olla, aga midagi hoopis muud kui kirjad peal väidavad.
Võiks siis juba toota neid õigeid asju väikeseeriatena, tundub et hinnas pole küsimus, kui toode oleks õige ja kvaliteetne.
Väide et väga raske on teha ja ei tasu ära: Jaapanis 1970-l aastatel suudeti teha - kas käsi- või poolkäsitööna, ei ole oluline - järelikult on oskusteave kuskil olemas ja käsitööd on ka tänases maailmas saada. Tahtmist ei jagu või mida?

[Svago]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Väljakate tehnoloogia on eriti keeruline, et tagada terve partii ulatuses ühtlased parameetrid. Mulle anti ülesandeks mõõta väljakaid paaridesse 1%…2% täpsusega, et valmistada katseeksemplar ja hakata tootma. Valmistasin mõõteseadme. Mõõdetud transistoride arv oli hirmuäratav – ikka mitu ämbritäit ja aega kulus üle kuu aja. Sellise täpsusega ei leidnud ühtegi, 5% erinevusega mõned paarid ikka leidsin. Pärast seda kadus igasugune huvi ehitada endale väljakate baasil võimendi.

Tänapäeval kasutatakse lisaks µm tehnoloogiale ka nanotehnoloogiat, ülitäpseid lasereid jne. Enamus tänapäevaseid liine on automatiseeritud/robotiseeritud ja liinidelt tuleb juppe nagu Vändrast saelaudu Täidetakse klientide tellimusi – igaks juhuks ei toodeta midagi. Kvaliteedi tagab inimfaktori max välistamine. Mingi tootmisliini ümberhäälestamine võtab palju aega ja väikeseeria puhul pole see majanduslikult õigustatud. Käsitöö tunnihinnad pole enam endised ja sellised tooted konkurentsivõimelised. Eks sellepärast liigugi tänapäeval palju võltsituid:

https://en.wikipedia.org/wiki/Counterfeit_electronic_components

Kui on olemas vastavad teadmised, spetsialistid, sobivad seadmed, siis majanduslikku huvi pakkuva tellimuse korral tehakse kindlasti ka tänapäeval vastavates tehastes.
OCM (Original Component Manufacturers): Companies that design, market, and manufacture individual components.

[radiotehnika35]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Jaapanis 1970-l aastatel suudeti teha
Tahtmist ei jagu või mida?

Hm, on minumeelest saanud korduvalt arutletud neist asjadest mida on olnud, mida võiks olla ja mida võiks teha aga minul on küll nendest vestlustest jäänud mulje, et need ei ole meeltmööda olnud?

Muide, nagu välja tuli mida arvasingi, et asi nendes "müstilistes" väljakates siis aga tahtmises ju ei olegi küsimus - patent on vaba, protsessikirjeldused on ka täitsa leitavad, metoodika protsessi läbiviimiseks suudab teostada ilmselt ka pooljuhitehnoloogiat õppinud inimene kes on kursis protsessidega mida teostada vaja.
Patendiga ei ole ka enam mingit probleemi - see on ammuilma vaba.

Pealekirjutatud tekstidest isiklik kogemus - mul on terve persetäis 2SK135 lateraalväljakaid aga neile paarilist leida tundub täiesti lootusetu, pakkusin paaris välismaa foorumis, et ehk kellelgi on paarilisi ja sooviks teha vahetust, kasvõi mõningase minupoolse kahjuga, näiteks, et vahetaja saab mingi koguse korral ühe rohkem kui mina vastu saan, isegi suurimast selleteemalisest foorumist ma abi ei leidnud. Üks potentsiaalne saksmann oli kes alguses nagu oli valmis diili tegema kuid pärast leidis, et võib mulle mingi koguse müüa, hind muidugi ülemõistuse, loobusin ja ostsin 3x odavamalt tänapäevased, mis reaalsetel mõõtmistel näivad ületavat omaaegseid Hitachi omi.
Võta kinni, võibolla oleks need V-FETid aeg jätta ajalukku või kui tahtmist on palju siis saab lasta ju mõnel laboratooriumil need vahvlile valmis teha, paki hiljem siis mistahes kesta.

[ci139]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

https://www.digikey.com/products/en/discrete-semiconductor-products/transistors-bipolar-bjt-arrays/277?k=lm394

selle tootmisõigusi ja oskusi saada on muidugi omaette teema

?? http://www.alfarzpp.lv/eng/sc/AS394CH.pdf ← versus → http://www.ti.com/lit/an/snoa626b/snoa626b.pdf , https://www.analog.com/en/products/a...ansistors.html
_____________
seonduv ::

https://www.muffwiggler.com/forum/viewtopic.php?t=81990&postdays=0&postorder=asc&start=0&sid=1676d05b7c64455583e02374e276a4d3

►►http://www.dragonflyalley.com/synth/...orMatching.htm

[radiotehnika35]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

selle tootmisõigusi ja oskusi saada on muidugi omaette teema

Miks sul teda ise vaja toota? In reality ta ei ole reaalses maailmas parem kui

https://www.mouser.ee/Search/Refine?Keyword=MAT12

[Svago]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Eks see hind ole kujunenud paaride valiku tõttu suuremast hulgast.

https://www.ebay.com/itm/162922560064

Originaale saada oleks võimalik siis, kui küsida mõnelt konkreetselt tootjalt min koguse hinnapakkumist. Seejärel maailma mastaabis organiseeruda ja osta see kogus kamba peale välja. Kuid nagu elu on näidanud, on suur vahe soovijatel ja maksujõulistel soovijatel.

Vestlesin ka rühmakaaslasega, kes töötas aastaid tehnoloogina Pöögelmanis ja omab antud valdkonnas suuri kogemusi. Saime antud teemal palju naerda – väljatransistor, see on imelihtne, piisab vahvliküpsetajast Ma nägin 5 aastat teaduse tegemise köögipoolt ja huvi kadus, ehkki taheti pärast lõpetamist jõuga panna teadust tegema ja tudengeid koolitama. Oli veelgi tõsisemaid ja perspektiivsemaid pakkumisi enne lõpetamist. Valisin hoopis suunamisvälise töö ja hiljem elektroonikatööstuse tehnoloogia.

Vaatasin, et tootmise tehnoloogia kirjeldus on täitsa olemas, kuid nagu ikka, ilma seadmete valikuta ja täpsete protsessiparameetriteta. Oma kogemustest võin öelda, et isegi patendi puhul ei näidata kõike väga täpselt, osa jääbki saladuseks.

Näiteks oli üks protsessimaterjal, mida tuli kliendi soovil kasutada. Uurisin siis selle patenti. Kasutati põhiliselt Hiinas, Indias, Koreas. Mul tekkis küsimus selle 1% osas, mida patendis nimetati protsessi parandavateks aineteks, ülejäänud olid olemas koos ohukaartidega. Oma keemiateadmiste põhjal oletasin, mis imeaine see 1% olla võib.
Küsisin siis otse USA tootjafirmalt ja lausa 2 korda. Kolmandat vastust ei tulnud ka sama firma Soome esindajalt, kes oli hea tuttav ja küsis samast allikast. Seejärel palusin selle materjali analüüsi firmalt, mille tehniline konsultant ja materjaliarendaja olin. Mu arvamus leidis kinnitust, kui tehti kromatograafiline analüüs molekuli täpsuseni. EL arenenud riikides seda ainet protsessimaterjalides ei kasutata tervislikel põhjustel, on lausa keelatud.
Samal põhjusel tuli muuta kliendipoolset tehnoloogiat ka ühe teise protsessimaterjali tõttu – muidugi läbi vaidluste ja selgituste, sest kliendi soov on püha.

[tehnoloog]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

'Pooljuht' - siinse senise käsitluse kohaselt on materjaliks räni. Hilis-sovjetiajal tegeles üks osakond 'Pirita tee instituudis' GaAs-ga (noorematele: galliumarseniid). Praegu tegeleme mitmesuguste muude pooljuht-ühendmaterjaliga ühes kunagi 'tipiks' nimetatud ülikooli instituudis. Need on materjaliuuringud, teadusasutuses ei peakski tootmist toimuma, aga mingisugust 'potentsiaali' siiski tõestada tuleb e. rakenduse suund esineb. Kas lohutab?

[Svago]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Juba tollal olid tänu TPI materjaliuuringutele valmistatud katsepartiina CdS fototakistid, milliste takistus muutus 6 suurusjärku!
Tollaste tööstuslike fototakistite takistuse muutus oli vahemikus 10..100. Alles hiljem tulid 1000 ja suurema teguriga (pimetakistus/takistus 1000 lux juures).

Pirita tee instituut tegeles tollal jõupooljuhtseadiste uurimise ja arendamisega ning tootmine toimus Kalinini nim. tehases. Tänapäeval hakatakse üha rohkem Si asemel kasutama laia keelutsooniga GaAs ja SiC (ränikarbiid)- materjali, mis talub kõrgemaid temperatuure ja mis on oluline eriti suurte voolutiheduste korral. GaAs võimaldab valmistada ülikiireid komponente. Tulemas on veel GaN ja C (teemant).

https://eandc.ru/catalog/detail.php?ID=16635

[GU50]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Kui nüüd kedagi veel peaks huvitama, siis Postikana tõi mulle lauale mõned pooljuhtpriboorid, mis peal olevate kirjade kohaselt on VFet transistorid 2SK60. Müüja väitis eraviisilises kirjavahetuses, et kirjad nende transside peal on uuesti märgitud, aga seadmed ise on vastavad kirjadele ja keegi Hollandis on neid suutnud isegi rakendada. Võtsin riski ja soetasin mõned eksemplarid. Lähemate uuringute järel tekkis arvamus nagu täitsa olekski tegemist viidatud 2SK60 -ga, VA-andmed on Sony andmelehel antule päris lähedased. Ainuke mis müüja väidetest erines, on nende transside suur tolerants. Müüja nimelt kinnitas, et kõik on parameetritelt sarnased, aga reaalselt kahjuks mitte.
Seega võib olla võimalik kasutada antud allikast pärit olevaid transistoreid mõne lihtsama seadme koostamiseks, kuid legendaarsete võimendite remondiks neid kasutada ei ole majanduslikult mõttekas: vajalike nelikute/kuuikute sobitamiseks tuleb algmaterjali soetada terve mäetäis ja töö maht mõõtmisel kujuneb gigantseks.