Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

[GU50]

Aeg-ajalt tundub, et maailmas on vajadus teatud sorti pooljuhtide järele, mille kohta andmelehed ja kaupmehed ütlevad sõna "obsolete". Meenus siinkohal, et on Eesti pinnal kunagi ju ka toodetud pooljuhte: türistore, dioode ja isegi mikroskeeme.
Kas võiks tunduda mõte taas alustada pooljuhtide tootmist absoluutselt jaburana, või võiks olla oskusteave alles ja siin mingi "turupilu" paista? Väiksemad partiid neid käibelt kadunud, kuid siiski tundub et maailmale vajalikke pooljuhtpriboore?
Asiaga lähemalt kokku puutunud võiksid kommenteerida. Kunagi oli selline Kalinini-nimeline tehas, kus vist valmistati neid pooljuhte? Tehasel on täna järglane olemas? Oskusteavet leidub?

[vasaraonu]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Pooljuhte toodeti Pöögelmanis.

https://majandus24.postimees.ee/23974/salajased-sojaseadmed-ja-kuulsad-kuuldeaparaadid-tondilt

[moi]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Tartus oli jõupooljuhte tegev firma Clifton, mis paar aastat tagasi pankrotti läks.
Pooljuhtide tootmine vajab suuri mahtusid ja kallist oskusteavet, need suured mahud ja oskusteave on kõik suurte firmade käes, kes "põlve otsas" väikeseid mahtusid tegevad tootjad turult välja trügivad. Võibolla mingi kitsa spetsiifilise jupi tootmine oleks ehk võimalik aga on ilmselt raske nagu Cliftoniga selgus.

[Starfish]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Mõte on muidugi huvitav.
See firma peaks alustama mõne teise suurfirma abiga, Silicon Valley on suuremaid ja väiksemaid firmasi täis.
Sealt kandist on paljud suured oma alguse saanud, HP, Intel, Fairchild...
Kohaliku kapitaliga võib küll kohe pankroti väljakuulutamisega alustada.

Jaapanisse jõudis transistor sedasi: https://www.youtube.com/watch?v=ihkRwArnc1k

[A.R.]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Olime, Ülikooli füüsikud-elektroonikud, Pöögelmanis kuskil 60-ndate lõpus kuu aega praktikal.
Siis tehti seal transistoreid.
Toorikud olid "suure" plaadi peal koos ja sai arutatud et ainult ühenda ja saad valmis riista.

Käisime ka kuskil südalinna poole tehases (vist oli Volta).
Seal tehti türistore.

[Starfish]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Olime, Ülikooli füüsikud-elektroonikud, Pöögelmanis kuskil 60-ndate lõpus kuu aega praktikal.
Siis tehti seal transistoreid.

Mis see praktika tegevus täpsemalt oli teil seal ?

[A.R.]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Mis see praktika tegevus täpsemalt oli teil seal ?

Näidati, kuidas transistor algusest lõpuni valmis tehti.
Ja siis jagati valmis transid parameetrite järgi eri karpidesse tüüpide järgi laiali.

Meie siis istusime ca 2 nädalat laua taga ja vaatasime üle valmis transistorite jalgade tinutuse.
Kui ei onud ilus ja sile siis läks "paha" karpi.

Aga peale lõpetamist üks meie tüdruk töötas seal.
Oli kirjavahetust tõsisematel pooljuhtide teemadel.
Üksikasju enam ei mäleta.

[radiotehnika35]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Kuna siin ühes teises kohas oli mingi kummaline jutulõiguke V-FET teemal siis miskipärast nagu oletan, või siis eksin.
Igaljuhul seda on ju püütud teha, maailmas küllaltki kõrgel tasemel on püütud, isegi investeeringud on olnud olemas aga lõpuks need tegemised kipuvad lõppema fiaskoga.

Oli üks üsna huvitav laboratoorium ja tegi üsna ainulaadseid ja ka kallihinnalisi asju:

http://www.semiconductor-today.com/news_items/2012/OCT/SEMISOUTH_241012.html

Viimase 10a jooksul on hingusele läinud umbes poolsada niisugust, väikemat kuid tavaliselt kõrgematasemelist asja tegevat laboratooriumit. Kommertsvärk - keegi ei taha maksta transi eest 5 euri kui saab 1 euroga, pole lihtsalt need ajad ju enam sest "poes valmisasi maksab ju 100 euri" ja kuidas sa põhjendad siis, et saab teha ka 1000ga ja viimane on palju parem ja palju töökindlam - keskmisele YTst muusikat kuulavale ja filme vaatavale tegelasele sa ei tee seda selgeks mitte kuidagi.

Suuri tegijaid näideteks tuua on jama, lisaks suur tegija Fairchild ei ole ka enam sel kujul olemas nagu ta veel mõni aasta tagasi oli, nüüd on ta uue omaniku alluvuses. National Semiconductor jne samuti.

Paar aastat tagasi õppetöö raames kohtusime kursusega TÜ professoritega kes olid sama õppeasutuse kunagi lõpetanud, TÜ Füüsika instituudis on üks tõsise huviga naisterahvas (nanotehnologia suunal) kes rääkis pooljutidest, näitas kümneid erinevaid vahvleid transistoritest mikroprotsessoriteni, tundus huvitav ja sai eraviisiliselt veel arutletud sel teemal..

Clifton oli Tartus olemas, tegid GaAs dioodiarendust, nagu eestis ikka, paljudelt investoritelt saadud raha ei ole hea, võivad tekkida kiusatused, tegevus neil lõppes juba 2016a.

https://www.apollo.ee/uhe-masinaehit...uhma-lugu.html on juttu sellest kuidas Pöögelmanni tehases olnud pooljuhtide valmistamise liini seadmed õndsa eesti aja alguses tehase ülemiste korruste akendest lihtsalt välja pilluti metallivarastest poolearuliste poolt.
Ei tahaks nagu hästi ette kujutada eraisikut, kes ostab omale töökorras ja toimiva tootmisvõimaluse, näiteks 150mm vahvlitele .

[Svago]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

See pole tänapäeval enam nii lihtne. Enam pole ka TPI lõpetanud elektroonika erimaterjalide tehnoloogia eriala kõrgharidusega insenere. Hiljem muudeti see eriala ringi tööstuselektroonikaks, materjale ja tehnoloogiat õpetati vähem, kuna selliseid spetsialiste rohkem ei vajatud ja rõhk läks rohkem arvutustehnikale.

Tänapäeva kõrgtehnoloogilised seadmed on väga kallid ja protsessid on teadusmahukad – see on jõukohane vaid suurtehastele, kus on olemas arenduskeskused koos katsetootmisega. Ka nõukaajal olid kasutusel Jaapani ja USA parim tehnika - nagu ma suurimas uurimisinstituudis, kus oli ka katsetootmine, praktikal olles nägin. Kõik algas monokristallide kasvatamisest, nende kristallograafilisest uurimisest, orienteerimisest, teemantiga ketasteks lõikamisest, legeerimisest, erinevatest tehnoloogiatest kuni valmis komponentideni. Eestis oli tootmine Pöögelmanis (transid, mikroskeemid) ja Kalinini nimelises tehases (jõudioodid ja jõutüristorid). Lätlastel peaks olema vist siiani, toodeti mikroskeeme, samas korpuses kaasaegseid transipaare jne.

Väga oluline on ka tehase asukoht. Loengutes räägiti, et parimad jaapanlaste tollased pooljuhid tulid laevadel olnud tehastest, kus oli kõige tolmuvabam keskkond lisaks väga heale õhu filtreerimisele, kontrollitud niiskusele ja temperatuurile. Töötajateks olid vaid noored neiukesed, kes korjasid raha abiellumiseks. Eks tänapäeval ole selleks olemas täiuslikumad lahendused ja asukoht pole enam ehk nii kriitiline.

Ka eespool mainitud uurimisinstituut asus eraldi kinnises teaduslinnas uhkes üksinduses teisel pool jõge ülejäänut. Kõik oli väga roheline ja linna nimigi oli selle järgi – Zelenograd. Praktikal olles saime külastada ka teisi elektroonikakeskusi. Lisaks elektroonikakomponentidele oli väga huvitav helitehnika ja kõlariarendus. Näiteks arendati seal Popovi nimelises instituudis S-90 eelkäijaid.

https://en.wikipedia.org/wiki/Zelenograd

[Arvi]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

See pole tänapäeval enam nii lihtne. Enam pole ka TPI lõpetanud elektroonika erimaterjalide tehnoloogia eriala kõrgharidusega insenere. Hiljem muudeti see eriala ringi tööstuselektroonikaks, materjale ja tehnoloogiat õpetati vähem, kuna selliseid spetsialiste rohkem ei vajatud ja rõhk läks rohkem arvutustehnikale.

Jah, ise tööstuselektroonika eriala 1991 lõpetanuna tõden ka et suund ei olnud väga tootmise poole, pigem selline laia profiiliga värk, kuigi üks kursatöödest oli etteantud parameetritele vastava transistori valmistamine . Tõsi, mitte füüsiliselt vaid paberil. Õppejõud ise kommenteeris seda nii et teooria on sama mis mujal ainult et mikihiirte juures ülikoolis tehakse ka füüsiliselt valmis, meie pääseme kergelt …

[radiotehnika35]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Kõik algas monokristallide kasvatamisest

Selle protsessi võib väikelabor unustada, puudub vajadus ise kristalle kasvatada. Eraisikuna võid osta 100-200 dollarit kg.
Need toodetakse vastavalt tellija vajadustele, teemantsaag ka juba vanema relikt, nüüd lõigatakse traadiga kogu kristall ühe töötlusprotsessi käigus.
Valmis vahvlitoorikud, näitena 150mm on umbes 100 dollarit tk, need siis sobivad mikroprotsessorite tootmiseks, ühe niisuguse vahvli töötlemine protsessoristruktuurideks u. 1000 dollarit.
A masinad mida struktuuritootmises vaja...näiteks praegused CPU ja GPU struktuuride valmistamisel ainuüksi litograafiamasin maksab paarkümmend miljonit dollarit.
Kasutatud, 100-200mm vahvlitele loodud ja suurtootmisest nüüd kõrvaleheidetud masinaid müüakse aga needki ei ole odavad, eurojackpoti võit ehk päästaks

[martk]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Enam pole ka TPI lõpetanud elektroonika erimaterjalide tehnoloogia eriala kõrgharidusega insenere. Hiljem muudeti see eriala ringi tööstuselektroonikaks, materjale ja tehnoloogiat õpetati vähem, kuna selliseid spetsialiste rohkem ei vajatud ja rõhk läks rohkem arvutustehnikale.

Eesti tehnilisse kõrgharidusse sai tühik sisseprogrameeritud juba enne milleeniumit põhikoolis. Olid koolides kasutusel füüsika õpikud, milles "laboratoorsed tööd füüsikas". Haridusministeerium otsustas, et õpikust see osa välja ja sissekirjutada töövihikutesse. Laboratoorsed tööd läksid töövihikutesse. Siis teatas HM koolidele, et töövihikut pole otseselt vaja kasutada, piisab õpikust. Koolid loobusid töövihikutest, kuna nende väljaostmiseks oli kaalutud raha st kas ostad tv või aabitsa.
Siis HM otsustas, et TV võiks olla sisult ja kaalult kergem ning varjatult soovitati füüsikas loobuda laboratiivsetest töödest - egiidiks - küll (füüsika) õpetaja ise otsustab. Laboraatorsed tööd visati TVst välja.
Nüüd laupäeviti ETVs noortesaade rakett69, kus žürii esitab osalejatele (kes peaks olema valitult taibumad) küsimusi justnendesamade väljavisatud laboratoorsete tööde baasil. Ja taibud nuputavad higipull otsaees ülesannet, mis 25 aastat tagasi oli 8nda klassi laboratoorne töö.

[Svago]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Selle protsessi võib väikelabor unustada, puudub vajadus ise kristalle kasvatada. Eraisikuna võid osta 100-200 dollarit kg.

Eks kõik sõltu ka kvaliteedist. Ma kasvatasin praktika ajal üksinda seal instituudis lm 80mm ja pikkusega 600mm Si monokristalle USA seadmega. Pärast seda järgnes kristallograafiline uurimine mikroskoobi all - defektid, orientatsiooon, võre jne. ja pärast seda läks paljude teemantketastega vesijahutusega lõikajasse, mis viilutas selle kangi kiirelt nagu lihapoes vorsti Tollal oli 1 kg hind 20 000 rubla e. 4 vana Volgat. Selle eriala tudengite koolitus oli kõige kallim, 20 000 rubla teiste 5000 vastu. Seda just kallite uurimismaterjalide tõttu.
Eks nüüd ole muidugi võimalused teised. Tollal oli ju kõik sõjasaladus, sest põhiline toodang läks sinna. Ma töötasin TPI õppimise ajal Teadusliku Uurimise sektoris - uurisin ja mõõtsin laboris alates esimesest kursusest pimedas nägemise materjale ja nende tehnoloogiat. Zelenogradis sain tutvuda kõige salajasemate sellealaste uuringutega nii idas kui läänes. Diplomitööks oli täiesti uute materjalide ja tehnoloogia uurimine, mis teistel oli seni ebaõnnestunud. Läks kohe tootmisse.

[W@ldur]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Kui kohanimega raskusi tekib, panen Ränivere lauale

[mikumaku]

Vs: Pooljuhtide tootmine Eestis? Täna reaalne või unustatud minevik?

Tulles tagasi esimese postituse juurde...
Andmetelt sobiva kaasaegse detaili leidmine obsolete asemele ei tohiks ju probleem olla.
Kas asi siis ainult selles et see on teistsuguse välimusega ja vintage seadme autentsus kaob ?
Siis saaks ju lihtsamalt- soetada näiteks TO-3 kesta kokkuvaltsimise liin või TO-220 kesta valamise liin.
Poolfabrikaate nii kristallide kui kesta materjalide osas peaks ju va kapitalistidelt ikka raha eest saama.
Trükkimine-markeerimine on juba tühiasi, nagu näha hiinlaste fake-toodangu mahtudest.