Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Isegi kui selliseid erinevusi kuuleb ära, siis pole mingit kindlust, et need just jada ja parelleel ühenduse erinevused on.
Palju õigem oleks võrrelda gated mõõtmisi, kus ruumi heli ei ole.
Mul on arusaamine, et need erinevused eelmistel graafikutel on tingitud ruumist, müradest ja erinevast nivoost. Ruumi resonantsid võivad olla üsna ebalineaarsed nähtused ja käituda erinevatel nivoodel erinevalt.
Panen siia ka sama kolme mõõtmise impulsskarakterisitkud. Ruum on mul selline, et kuni kuhugi 2,5 ms kanti on ainult valjuka otseheli, edasi tulevad sisse juba ruumi peegeldused. Nagu pildilt näha on impulsi alguse osad väga hästi kattuvad ja erinevused tulevad just ruumi peegeldustest. Pildilt näeb ka seda, et kindlasti ei ole jada ühenduses mingeid transiendi kadusid ega faasinihkeid võrreldes paralleel ühendusega.
Sama näitab ka 2,5 ms gated graafik, kus on ilma ruumi peegeldusteta ASK.
Lõpuks taandub kõik nagunii kuulamismuljele, pole vahet, milline graafik on ette näidata.
Natuke vaidleks vastu.
Mis siis kui kuualmismulje on hea aga ASK graafikud on täielikult aia taga?
Mina nimetaks seda pettuseks, kõigepealt enesepettuseks, siis ka teiste.
Kuulamismulje võib hea või halb olla aga ASK peab olema normaalne. Ehk õige oleks saavutada hea kuulamismulje nii, et ka ASK oleks tehniliselt õige.
Mul on jube raske tõsiselt võtta neid audiofiile, kes ütlevad, et nende ühe lairiba valjukaga kõlar koos SE NFB lampvõimuga on maailma parima ja õigema heliga.
Natuke vaidleks vastu.
Mis siis kui kuualmismulje on hea aga ASK graafikud on täielikult aia taga?
Mina nimetaks seda pettuseks, kõigepealt enesepettuseks, siis ka teiste.
Kuulamismulje võib hea või halb olla aga ASK peab olema normaalne. Ehk õige oleks saavutada hea kuulamismulje nii, et ka ASK oleks tehniliselt õige.
Mul on jube raske tõsiselt võtta neid audiofiile, kes ütlevad, et nede ühe lairiba valjukaga kõlar koos SE NFB lampvõimuga on maailma parima ja õigema heliga.
pidasin silmas antud konteksti, kus graafikul erinevused pea olematud, samas kuulamismuljes on eelistus (täpsustuseks- tookord moi juures kuulasime kahte midi jadas vs üks mid. selles võrdluses oli tugev isiklik eelistus mittejada variandi vahel. kahjuks polnud võimalust siis "lillat" ja "rohelist" võrrelda).
Minu kuulamismulje eelistus on kahe keskriba valjuhääldi puhul rööpühendus. Olen eksperimenteerinud kahe ja enama identse valjuhääldiga ning see kas mõõtmisel avaldub mingi erinevus või mitte, pole mulle oluline. Only Music matters... Pealegi, kui rööp või jada korral ei erine ASK (oluliselt) siis pole meil rääkida ka probleemist et minu eelistus põhjustaks sobimatuid ASK hälbeid. Ma lihtsalt ei taha kuulata kuidas jadas nagu punnitatakse heli valjukatest välja.
...Võibolla sõltub fenomeni ilming sellest kui palju konkreetsed valjukad moonutavad? Võibolla maskeerib suurem THD võimalikud erinevused lihtsalt ära? Tont teab, bassidel on siiski märksa suurem üldine THD kui keskribas, seega ma väga sellele ei panustaks... Aga mõõda kas THD muutub? Mina ei saa, sest mul on küll MTM aga sihilikult erinevad valjuhääldid.
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
pidasin silmas antud konteksti, kus graafikul erinevused pea olematud, samas kuulamismuljes on eelistus (täpsustuseks- tookord moi juures kuulasime kahte midi jadas vs üks mid. selles võrdluses oli tugev isiklik eelistus mittejada variandi vahel. kahjuks polnud võimalust siis "lillat" ja "rohelist" võrrelda).
Viimased pildid ja diskussioon käib jah rohkem selle kohta mida me ei võrrelnud.
...Võibolla sõltub fenomeni ilming sellest kui palju konkreetsed valjukad moonutavad? Võibolla maskeerib suurem THD võimalikud erinevused lihtsalt ära? Tont teab, bassidel on siiski märksa suurem üldine THD kui keskribas, seega ma väga sellele ei panustaks... Aga mõõda kas THD muutub? Mina ei saa, sest mul on küll MTM aga sihilikult erinevad valjuhääldid.
Oleks jah vägagi huvitav sellele tehniliselt jälile jõuda, miks jada ühendus sulle ei meeldi, või miks ja kas ta on üleüldiselt kehvem või on see ainult konkreetselt sinu variandis nii. Siiani ei ole mingit tehnilist selgitust leidnud.
Moonutustega on asi keerulisem, mingil sagedusel on jada moonutused õige vähem väiksemad, mingil suuremad pildid saan hiljem panna aga ilmselt mängib seal mingit rolli müra, sest enamus mu mõõtmiste puhul näärab moonutuse müra (mikri ja ruumi müra) mitte otseselt moonutus, mis tuleb välja alles bassi madalaimas otsas.
Tegin THD pildid ka ära. Arvestama peab, et jada ühenduse nivoo on umbes 6 dB madalam, selle võrra on ka mürad ja THD suuremad. Ainus sisuline erinevus on paralleel ühenduses tugev 3nda harmoonilise muhk 2,08 kHz peal, THD seal 0,35%. Kontrollisin veel üle, sama muhk on ka mõlema valjuka eraldi mõõtmisel, ka palju väiksematel nivoodel.
Ma mõõdaksin nii et esiteks oleksid nivood ühesugused - kui midagi näha on siis seda nähakse nagunii, ei pea 6dB nihutama (selliselt ei teki THD mõõtmisel plaanilist viga suurema müra vms näol).
Teiseks ma võtaks mõned konkreetsed sagedused mida kasutaks siis nn "referentspunktina", ütleme 300Hz, 1kHz, 3kHz ja reguleeriksin siis rööp ja jada nivood nendel samaks ja teeksin siis mõõtmised (jah, 6 mõõtmist). Lisaks hoolitseksin et seda kõike saaks mõõta nii et mingit juhuslikku tegurit ei satuks mõõtmistoimingut mõjutama - st istuksin ise kas kõrvalruumis või vähemalt kaugeimas nurgas.
Ma olen kindel et n.ö. ühe lasuga ei saa tuvastada mis võib erineda. Eriti olukorras kus me ei tea mis üldse erineb.
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
Ega ma graafikuid ei nihutanudki, kui kõik signaalid võimendi sisendis jätta samale nivoole, siis tekkibki jada ja paraleeli ühendatud valjukate puhul umbes 6dB heli nivoode erinevus.
Ma ei viitsinud nii põhjalikuks minna ja spetsiaalselt heli nivoosid ühtlustada, kuna minu hinnangul mõõtmistega mingit sisulist erinevust ei õnnestu tuvastada.
Tegelikult tuleks üks pimekuulamine teha, kui DACile kesta ümber saan ja kaablimajanduse selliseks, et jad/rööp ühendust lennult vahetada saab, siis võiks isegi midagi organiseerida.
Ma ei viitsinud nii põhjalikuks minna ja spetsiaalselt heli nivoosid ühtlustada, kuna minu hinnangul mõõtmistega mingit sisulist erinevust ei õnnestu tuvastada.
Kui mul juhtub aega tulema siis ma katsetan mõnede identsete (vähemalt mudeli mõttes) valjukatega kas õnnestub mingit vahet mõõta või mitte, aga ma ei anna selle kohta tärmineid ega lubadust, lihtsalt mul on tekkinud mõned mõtted mis vajaksid kontrollimist. Sinu teemat ma sellega ei hakka risustama.
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
Enne oli mu arvamus puhtalt teooriale tuginev, mõõtmised näitasid seda ka praktikas. Väike kahtlus veel on, et mingi vahe on olemas aga seda ei õnnestu eriti mõõta aga võibolla õnnesub kuulda.
Ei andnud see rööp- ja jadaühenduste erinevuse küsimus rahu ja tegin ühendused nii ümber, et saab neid suht kiirelt vahetada. Tegin ka DSPsse seadete komplekti, kus kesksageduse nivoo on vähendatud 5,9 dB rööpühenduse jaoks aga kõik muu on sama mida jada variandiski kasutan. Mõõtsin mõlemad variandid ka üle ja erinevused tulid nagu eelmistel piltidelgi, mõnel sagedusel mõni kümnendik dB.
Üsna pika ja mitme vahetamisega kuulamise järel ei õnnestunud mul kõrvaga mingit sisulist vahet tuvastada. Vahepeal nagu tundus, et mingi erinevus on olemas, siis aga jälle et ei ole.
Seega võiks järgmine samm olla pimetest.
Comment